http://ttysak.blogspot.com/2009/11/moeldes-kilbile.html?showComment=1259888753145_AIe9_BHA7UiMS5iT0vs6_VjK8ftwdhoJo-4CiqL6kVtwV5KdqpAL7dYqYdnENi1WbUBI

Mõeldes kilbile

Meie udune pilt- kilp kahe sõbraga

Üle mitme nädala saime oma paneeliprojekti liikmetega füüsiliselt kokku ja pidasime koosolekut. Hea vaheldus meilindusele.

Vahepeal on on selgunud, et paneelide paigutamine vana raamatukogu ja tulevase tudengimaja katusele on sutsu raskendatud (muinsuskaitse tõttu), aga kõik on veel läbirääkimisel, nii et jääme lootma parimale.

Neljapäeval (19.11.2009) panime(Priit, Maarja, Rein, Mikk, Heigo) rõhku päikesepaneelide elektroonikale vajaliku kilbi ehitamisele. Üritasime Reinu toodud kilpi mahutada kahte akut, inverterit (vajalik 240 v saamsieks) ja akulaadijat(päikeseenegia salvestamiseks akudesse). Proovikiviks sai siis akude paigutamine kilpi (2 erinevat lahendust). Esimene võimalus: kaks akut üksteise peale (selleks vaja nende vahele väike riiul ehitada); teine võimalus: kilp külili ja akud kõrvuti.

Võib juba ettetõttavalt ära öelda, et jäime esimese variandi juurde, kuna teise variandi puhul oleks pidanud akude plastmassist ääri sutsu väiksemaks nüsima, et nad kõrvuti ära mahuks (ja ka siis)ei oleks saanud 100% kindel olla, et nad ikka mahuvad kõrvuti + boonuseks esimese variandi puhul toimivad tuulutusaugud ka õigesti.

Ega me kohe selle mõttega ei leppinud, et riiul vahele meisterdada. Proovisime ikka mõlemat moodi, et kindlad olla. Mõõtsime üht- ja teistpidi. Selgus, et tegu millimeetrite mänguga. Järelikult oli vaja teooriast praktikasse minna- pressisime siis akud kilpi kõikvõimalikes poosides. Kui panime akud külje peale seisma, siis hakkas hapet üsna suurel hulgal välja voolama... Reageerisime kiiresti ja pühkisime põranda paberist lappidega puhtaks. Samas hiljem selgus, et ei tegutetud piisavalt kiiresti ja targasti- järgmisel päeval lagunesid Priidul püksid jalast. Oi see võis lõbus olla! Saades vastava sisulise kirja, siis läksin kohe ka oma pükse vaatama. Ja oh ennäe imet- rohelised püksid olid põlvest punaseks tõmbunud (kilpi puhastades toetasin põlvega eelnevalt happest puhastatud põrandale). Tegijatel juhtub!

Mikk teadis kohe oma keemiku kogemusest kommenteerida, et sellistel juhtudel avaldubki mõju hiljem. Bakaõppe ajal oli laboris ikka juhtunud, et uued augud kitlis ilmnesid järgmisel tunnil.
Veel teadis ta öelda, et happele ruttu reageerides (ohtra veega pestes) jõuab mõju leeveneda. Ja hoiatuseks (+ teadmiseks) , kui peate aga tugevate leelistega kokku puutuma, siis nende mõju on oluliselt karmim. Eriti vältida silma sattumist, sest on väga suur pimedaks jäämise oht! Vot nii!

Peale kiirreageeringut avasime aku peal asetsevad kaaned ja keerasime kruvid pisut kõvemini kinni, kuid jätsime ruumi ka gaaside väljapääsuks. Loodame, et see kuidagi akude tööd ei mõjuta...

Võib järjekordselt järeldada, et see paneelide kokkupanek pole nalja asi!

Sellel nädal tahame kilbi valmis ehitada ja seadmed sisse paigutada (kinnitada). Kirjutamiseni!