PEAMISED RAKENDATAVAD MEETMED
1. ENERGIAKASUTUSE TÕHUSTAMINE
Käimasolevad meetmed
o Elamute renoveerimise ettevalmistamise toetus kogumahus 30 miljonit krooni.2
o energiaauditi toetus kuni 10 000 EEK
2 Kokku toetati 2008. aastal 796 projekti summas 4,6 mln krooni.
5
o ehitise ekspertiisi toetus kuni 10 000 EEK
o ehitusprojekti toetus kuni 20 000 EEK.
o Korterelamu renoveerimislaen. Renoveerimislaenu kogumaht on 766 miljonit krooni,
laenude andmine algas 01.01.2008 ja kestab selle summa piires 2013. aastani.
o Korterelamu laenukäendus. Käendatakse laenusid, mille sihtotstarve on korterelamu
renoveerimise ja elanike elukvaliteedi tõstmisega seotud tööde finantseerimine.
Laenukäenduse võimalus avanes 01.06.20093.
o Renoveerimistoetuse võimaldamine kuni 1940. aastani ehitatud korterelamute
omanikele.
o Korterelamute rekonstrueerimistoetus. Maht 2008. aastal 26 miljonit, kokku
menetleti 462 taotlust.
o Restaureerimis- ja säästvate renoveerimistööde toetamine 20% ulatuses. Maht 2008.
aastal 14,2 mln krooni.
o Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkuse teemal ning elamute korrashoiuga
ning majandamisega tegelevate inimeste koolitamine ja teavitamine.
o Eluasemefondi tehnoseisundi kaardistamine.
Kavandatavad meetmed4
o Koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga uute ja renoveeritavate avaliku sektori
hoonete energiatõhususe miinimummäärade ja soovituslike määrade koostamine.
o Koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga avaliku sektori hoonete energiat tarbivate
seadmete asendamise kava koostamine.
o Kaugküttesüsteemide renoveerimine, soojusenergia kasutamise tõhusus suureneb
olenemata kütuse liigist.
o Analüüs läbiviimine energiat kasutavata seadmete efektiivsuse kohta. Analüüsi põhjal
valmistatakse ette järgmise finantsperioodi tegevusi, mh meetmed seadmete
asendamiseks avaliku sektori hoonetes.
o Kortermajade renoveerimist ettevalmistavate tegevuste toetuse määra suurendamine
50%.
o Kortermajade renoveerimislaenude mahu suurendamine vähemalt 20% ning
omafinantseeringu määra vähendamine 10%-ni.
o Korterelamute renoveerimislaenu käenduse mahtu suurendamine vähemalt 60
miljoni krooni võrra.
o Meetmete väljatöötamine, mille puhul renoveeritud hoonete energiatõhususarv jääb
allapoole 60–80 kWh/m2/aastas piiri ning mille puhul summaarne maksekoormus
energiakulutustele ja laenule renoveeritud hoonetes ei hakka oluliselt ületama nende
maksekoormust energiale renoveerimata hoonetes.
o Ühisprojekti käivitamine Baden-Württembergi liidumaaga (ministri allkirjastatud
koostöölepe) juhendite väljatöötamiseks ehituspärandi – kultuuriväärtuslike ehitiste
– renoveerimiseks energiatõhususe printsiipe silmas pidades.5
3 Juunis esitatud taotluste maht oli ligikaudu 150 miljonit krooni.
4 Meetmete väljatöötamise aega ja rahastamise mahte ei ole veel otsustatud.Meetmed käivitatakse
rahastamise võimaluste leidmisel.
5 Eesti eluasemefondist on nn miljööväärtuslikke elamuid (Enne 1919 aastat ehitatud 60 030 elamut
ehk 9,41% elamufondist, 1919-1945 aastatel ehitatud 90 850 elamut ehk 14,24% elamufondist) kokku
23,65%. Reeglid ehituspärandi renoveerimiseks säästuprintsiipe arvestades on rangemad ning
spetsiifilisemad kui nn tavalistel paneelikatel.
6
o Korterelamute renoveerimistööde toetusmeetme taasavamine 20% toetusega
renoveerimismaksumusest.
No comments:
Post a Comment