http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328373/TEUK3Kogumik.pdf

Suhtumine põlevkivienergeetikasse
Eesti energeetika eripäraks oli ja on aastakümneid põlevkivi kasutamine. Põlevkivi on
peetud õigustatult nii Eesti õnneks kui viletsuseks. Tänu peamiselt poliitilise sõltuvuse
suurendamiseks Eestisse sissetoodud võõrtööjõul töötav põlevkivielektri ja -õli tööstus
tagas Eestile vajaliku majandusliku sõltumatuse kaudu poliitilise sõltumatuse endisest
NSV Liidust.
Narva Elektrijaamade renoveerimine läheb maksma 3,9 mld kr, millele lisandub varem
tegemata investeeringuid 1 mld kr (Arukaevu, 2001). Viidatud allikas väidetakse, et
keegi ei oska soovitada piisavalt suure energiakoguse tootmise lahendust taastuvenergia
abil, mistõttu põlevkivist elektri tootmine jääb seega ainsaks võimaluseks. Tegemist
on aastate jooksul korratud tüüpväitega. On iseenesestki selge, et põlevkivist
elektritootmine peab jätkuma. Küsimus on tootmise mahus ja selle aeglases vähendamises
nii, et ei väheneks riigi energeetiline sõltumatus. Põlevkivivarud on ammenduvad,
seega kuuluvad paratamatult asendamisele, millega tuleb arvestada. Tuleb ka arvestada,
et põlevkivikatelde kasuteguri tõus toob kaasa erikulu vähenemise elektritootmisel.
Siiski jõuab maapinnale toodud põlevkivikaevise energiast elektri lõpptarbijale
20% energiast, tulevikus 27,5% (Öpik, 2001). Nagu eespool nähtus, on vaja taastuvenergiaallikate
täiendavaks kasutuselevõtmiseks kavandatud mahus umbes samapalju
raha, kui maksab põlevkivienergeetika renoveerimine.
Kui varem toodeti peaaegu kogu vajalik elekter põlevkivist, siis 2000. aastal tarbiti
88,89 PJ elektrienergia tootmiseks 83,58 PJ põlevkivi (Energiabilanss, 2001), põlevkivi
osatähtsus seega 94%. Suuruselt järgmine energiaallikas on imporditud maagaas
3,35%, edasi kodumaise päritoluga nn muu kütus (generaatori- ja biogaas, must leelis)
1,99%, kodumaine põlevkiviõli 0,39%, turvas 0,20%, importkütteõlid 0,04% ja hüdroja
tuuleenergia 0,024%. Kuna musta leelise osatähtsust muus kütuses pole Statistikaameti
andmetel võimalik hinnata, on raske öelda, milline osa on taastuvkütustel elektritootmises
kokku. Erinevalt Euroopa Liidu maadest, kus kavandatakse tõsta eelistatult
taastuvenergiaallikate osa elektritootmisel, ei saa see Eesti energeetika omapära arvestades
olla meile eesmärgiks. Ennemini peaks taastuvenergiaallikatel põhinev kombineeritud
soojus- ja elektrienergia tootmine (leiab toetamist Euroopa Liidus –
Eesti…, 2000) jätkama põlevkivil põhineva elektritootmise osatähtsuse vähendamist.
Selle alustamiseks pole mingeid takistusi. Juba praegu moodustab ASi Tootsi Turvas
elanikele müüdava soojusenergia hind ASi Kiviõli Soojus omast 65%
(Rozental, 2001). Mõlemad on elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamad, esimene
kasutab turvast, teine põlevkivi.
See, et energia on kallis, pole enam uudis. On aga suur vahe, kas see on kallis riigi
energeetilist sõltuvust suurendades või hoopis seda vähendades. Juhul kui põlevkivi
asendada maagaasiga, ohustuks riigi energia varustuskindlus ja riigi poliitiline ja
majanduslik sõltumatus (Pärnoja, 2000). Toodud kirjandusallika alusel saab selgeks
veel üks arengukava põhipuudustest. Nimelt on selles energiaallikatest kõige suurem,
keskmiselt 82%, tõus kavandatud maagaasile, mis on aastaks 2000 täidetud 14% ulatuses.
Samas on gaasi kogus elektritootmisel, kus meil on koormamata võimsused, suurenenud
32 korda.