http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=27615675

Aasta põllumees: Maa pühaduse mõiste on kadunud
Peeter Ernits
17. detsember 2009 09:30
saada sõbrale e-mailiga Saada sõbrale | teade toimetajale Teade toimetajale | readComments.title Loe kommentaare (6) | prindi uudis Prindi uudis

reklaam

* Mazda SUUR aastalõpu pakkumine on käes! Vaata siia!
* JÕULURÕÕMU LASTELE - OstaKodust.net
* Kaunimad jõulupuud hea hinnaga!
* Bussisõit kuni -60% >>
* Perepuu Haljassaare Puukoolist – parim lahendus moodsasse aeda!
*
*
*
*
*
*
*
*
*

Tänavune aasta põllumees Mart Timmi on püha viha täis: Tallinna saksad tahavad suure vaevaga üles haritud põllud lasta võssa kasvada.



Mis toimub?

Põllumajandusministeerium tahab hakata võsa kasvatamiseks ühtset pindalatoetust maksma.

See ei ole põllumeeste huvides?

Kindlasti mitte. Võsakasvatuse meede on mittetöise tegevuse toetamine.

Miks?

Põllumaa on püha. See on meie esivanemate poolt kirve ja kirkaga metsa alt võidetud maa. Mu isa juuris nii ihuüksi kaks hektarit haavametsa põlluks.

Põllumees sellise avantüüri peale ei lähe, et hakkab põllu peal võsa kasvatama. Mina ei ole ühtegi põllumeest leidnud, kes ütleks, et oi, see on äge. Aga rääkinud olen ma sadadega.

Seepärast ongi arusaamatu, kuidas põllumajandusministeerium saab selliseid mõtteid genereerida. Ristime ta siis võsaministeeriumiks.

Mida see endaga kaasa toob?

Parandatud maad lõhutakse, drenaažisüsteemid ummistuvad. Sellega tekitatakse korvamatu kahju ka naaberkinnistutele. Turistile jäetakse Eestist ekslik mulje kui lagastatud ja mahajäetud maast. Varsti oleme nagu Venemaa, kus Novgorodi linn algab võsast ja lõpeb võsaga.

Poliitikud on kogu aeg rääkinud, et maakad võiksid millegi muuga tegelda kui vilja ja loomade kasvatamisega. Miks mitte näiteks puunööpide treimisega. Võsa kasvatamine põllul on üks võimalus.

Need on kõik hetkelised väärtused. Paju kasvama panna ei ole ju mingi kunst. Pista varakevadel pistoks maha ja asi ongi klaar. Paju on kogu aeg peetud risustavaks taimeks.

Selles paju kasvatamise mõte ju ongi, et kasvab kiiresti nagu umbrohi.

Kindlasti. Aga ma arvan, et väga paljudel metsameestel on selliseid maid kokku ostetud, kus põllumaa jupid sees. Nüüd saab nendest maksimaalse tulu võtta. Rentaablus on 120-150%. Piisab, kui natuke taimikuid juurde panna ja ongi toetusõiguslik maa olemas.

Kardate, et põldudele hakatakse võsa istutama?

Miks mitte. Praegu on niitmistoetus. Väga paljud korjavad sellega oma maad tootmisest ära. Niitmise omahind on mitte üle 500 krooni hektar, niitmistoetus aga 1100 krooni hektar. Kasum missugune! Üks märge põlluraamatusse, ja asi ongi korras.

Võsa annab veel rohkem kasumit.

Tuhande krooniga saab hektari rajada. Edasi pole mitte mingisuguseid kulutusi. Kasum on absoluutne! See on raha, mis antakse mittetöise tegevuse eest.

Miks te siis ise ei taha oma maid võsa alla panna?

Põllumaa on püha asi. See on rahva toitmiseks mõeldud. Need, kes näevad selles hõlptulu, hoidku põllust eemale. Kui rahale võim kätte anda ja teda mitte suunata, võib see palju kurja teha.

Miks?

Mis siis saab, kui Eesti riik kaotab oma põllumajanduspotentsiaali? Omatoodetud toit on riigi olemasoluks hädavajalik. Kaks asja peavad riigis olema — kaitsevägi ja omatoodetud toit. Viimane unustatakse meil sageli kahjuks ära.

Mida selline unustamine endaga kaasa toob?

Mäletate 2007. aasta hinnatõusu? Paljud maad keelasid ühe või teise kauba väljaveo oma riigist.

Tendents on ju kõigile teada: lõuna lülitub üha enam põudade ja veepuuduse tõttu tootmisest välja. Enam ei lähe kaua, kui põhjamaine tootmine tõuseb hinda.

Meil on veeressurss parem. Kui aga pole enam tootmisvahendit, siis on hilja.

Tootmisvahendi all mõtlete põllumaad?

Jah. Põllumaa on ainus tootmisvahend, mis hea kasutamise puhul muutub aina paremaks. Kui aastaid söötis olnud maa üles harida, siis paar-kolm aastat sealt normaalset saaki ei saa.

Ennatlikult tehtud otsus maksab hiljem väga valusasti kätte. Ja solvab väga tõsiselt põllumehi, kelle missioon on olnud rahvast toita.

Meie väärtushinnangust on põllu kui toitja mõiste kadunud. See teeb mind närviliseks.

Mida teie teeksite, kui oleksite põllumajandusminister?

Sellise taotlusega mina jutule ei võtaks. Kui me võsa istutamisele rohelise tee anname, vallandab see pöördumatu protsessi, kus kõik tormavad tagajärgedele vaatamata rahatähe suunas. Neid inimesi on küll ja küll, kellel täielikult puudub missioonitunne ja hingeline austus maa vastu. Nemad toetavad ka põllumajandustootmise kui tähtsa majandusharu väljasuretamist.

Teil on nina ikka vee peal?

Meil on õnneks aasta ringi midagi müüa. Meie edu võti on tootmise paljusus.

Teravili, raps, köögivili, kartul, sealiha. Kõik ei ole korraga kriisis.

Aga teistel?

Väga paljudel saab jõud otsa. Praegu loodeti PRIA toetuste peale. Aga paljud ei suuda ka nendega enam nina vee peal hoida. Kevadel põllule minekuks ressurss puudub.

Kas sellest on tolku olnud, kui põllumehed on Tallinnas meelt avaldamas käinud?

Põllumeeste kõige suurem häda on selles, et nende ühtsus on ära lõhutud. Talupidajate liit on saadud kuidagi teise vankri ette ega lähe asjadega kaasa. Kahe leeri vastandamine viib selleni, et poliitikud saavad teha, mis iganes tahavad.

Mai Talvik
põllu­majandus­ministeeriumi osakonna­juhataja:

Ühtset pindalatoetust saanud maal on n-ö kultuurse võsa kasvatamist toetatud 2007. aastast, viimase kolme aasta jooksul maksti selle eest lisaks ka energiakultuuri kasvatamise toetust, mida energiapaju kasvatamise eest maksti vaid ühele hektarile.

Nimetada praegust olukorda põllumaa võsastumise toetamiseks on selge liialdus. Oma äriplaani ühekordsele võsa istutamisele ning edaspidi vaid võsa kasvamise vaatamisele üles ehitada ei maksa.

Kui toetuse saaja oma maad nõuetekohaselt ei hoolda, nõutakse tema käest abiraha suure tõenäosusega hiljem lihtsalt tagasi.

N-ö kultuurse võsa kasvatamise toetamine ühtse pindalatoetuse alusel maal tuleneb otseselt Euroopa Liidu regulatsioonist. Kas Eesti maaomanikud sellega ka tegelema hakkavad, sõltub juba neist, mitte Eesti või Euroopa ametnikest.

Eesti ega ka Euroopa Liit ei saa ega taha ühelegi maaomanikule ette kirjutada, millist kultuuri ta oma valdustes kasvatama peaks. Just selle pärast on ka Euroopa Liidu otsetoetused juba aastaid valdavalt lahti seotud konkreetse kultuuri või looma kasvatamisest.
Ühtse pindalatoetuse lisakultuurid

- Järgmisest aastast saavad põllumehed küsida ühtset pindalatoetust toetusõiguslikule maale nende kultuuride kasvatamiseks, mida nimetatakse lühikese raieringiga madalmetsaks.

- Põllumajandusministri määruse eelnõus on selle kohta kirjas, et “külvata, maha panna või istutada” tohib leppa (hall lepp ja sanglepp), kaske (arukask ja sookask), haaba (hübriidhaab ja harilik haab) või paju. Liigid on valitud Eesti biomassi ja bioenergia arengukava põhjal.

- Põllumajandusmaale kasvama pandud puude vahelist maad tuleb hooldada, sealhulgas umbrohtu tõrjuda. Raie tuleb teha hiljemalt 15 aasta pärast ja järgmine raiering saab alata juba juurevõsudest.

- Liigid ja raieringi pikkus võivad määruses veel muutuda, kuna eelnõu teksti võidakse täpsustada.

- Metsamaaks madalmetsade alla jäävad alad automaatselt ei muutu.

- Põllumajandusministri määruse eelnõu lähtub Euroopa Nõukogu 19. jaanuari 2009 määrusest nr 73/2009 (EÜ) ja komisjoni 29. oktoobri rakenduslikust määrusest, mis kehtestab, et liikmesriik peab koostama lühikese raieringiga madalmetsa puhul sobivate liikide loetelu ja määratlema raieringi pikkuse.

- Senine energiakultuuride toetus on järgmisest aastast lõpetatud, aga see ei ole otseses seoses madalmetsadega, vaid lõpetati ELi põllumajandusministrite otsusega.

Allikas: põllumajandusministeerium

Minu kommentaar:
Mul on rõõm näha,et leidub veel inimesi kes peavad põldu pühaks...
Kündmine on olnud Eestlaste püha töö läbi aegade...
On olemas kaks toredat asja mis toob inimesed tagasi küladesse ja täidab kõik külad lastega ja annab kõigile tööd:
1.TASUTA ELEKTER-taastuvenergia seadmetel peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma tasuta elekter.
1.PEAAEGU TASUTA ELAMUD(TALUD)-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pangaorjusest,vaata www.savikoda.pri.ee