Järvik plaanib 100 miljoniga toetada maale kolimist

Järvik plaanib 100 miljoniga toetada maale kolimist 

Huko Aaspõllu
12.09.2019 
Maaeluminister Mart Järvik (EKRE) plaanib suunata Maaelu Edendamise Sihtasutusse (MES) 100 miljonit eurot, millega toetada inimeste maale kolimist. 50 miljoniga ostaks sihtasutus maad, mida asunikele välja rentida või müüa ja 50 miljonit läheks asunikele laenudeks.

"Selline plaan on, et kapitaliseerida täiendavalt MES-i nii maaga kui ka laenurahaga. Need samas ei juhtu kohe. Maa ostmise jaoks on MES-il vaja seadusemuudatust ja raha riigieelarvest otse panna ei ole. Siin tulevad uue perioodi laenurahad mängu või Euroopa Liidu rahad, mida on võimalik täiendavalt MES-i suunata," ütles Mart Järvik. "Või näiteks, kui riik võtab mingiteks puhkudeks laenu, siis võtab suurema koguse ja MES saab siis seda osaliselt kasutada," rääkis maaeluminister.

Pool rahast läheks Järviku sõnul maade kokkuostmise jaoks, seejuures, kui maad müüvad eraisikud, ei peaks nad sellelt tulumaksu maksma. "MES kui riigi esindaja ostaks turult turuhinnaga maid MES-i bilansi. Eraisikutest müüjatel peaks olema huvi selle läbi, et kui teha vastav seadusemuudatus, siis eraisik ei peaks MES-ile müües maksma tulumaksu," rääkis Järvik ja lisas, et see peaks vähendama inimeste soovi kokkuostjatele maid müüa.

"Kokku ostetud maid saaks maale tulijatele rentida. Võimalusel ka müüa. Nii nagu hetkeolukord nõuab. Samuti võib MES neid maid täiendavalt kasutada, kui nad on MES-i bilansis, laenude garanteerimisel," rääkis Järvik. "Me koostame andmebaasi, et kus omavalitsustes on maid. Kus on äkki mõni vana talukoht veel, kus on nii maa kui mets olemas, müüa või rentida soovijale. Sellised mõtted on kõik lauas ja MES-i uude strateegiasse kirjutame neid sisse."

Lisaks on plaanis riigile kuuluvad maad viia Maaelu Edendamise Sihtasutusse, et neid siis asunikele kasutada anda. "Need, mis on maa-ameti poolt pikkadeks aastateks rendile antud, neid me paraku ei saa. Aga kindlasti läheb meilt taotlus teele, et MES-ile võimalusel täiendavaid maid juurde anda ka riigi poolt," rääkis Järvik. "Põllumaad meil on. Aga meil on ka tekkinud olukord, kus üksikute kokkuostjate kätte on liikunud väga suured hulgad hektareid. Kümnetes tuhandetes hektarites. Sellele tuleb pidurit tõmmata."


Ratas tõmbas kriipsu peale Järviku suurtele algatustele (2)
Kokkuostjatelt samas maad praegu veel plaanis ostma hakata ei ole. "Seda tuleks turutingimustel osta, aga selleks ei näe hetkel vajadust. See eeldab väga suurte riigiinvesteeringute tegemist sellesse. Siis peab olukord kardinaalselt veel halvemaks muutuma, et selliseid otsuseid vastu võtta," märkis Järvik.

Teine pool 50 miljonist eurost läheks asunikele laenude andmiseks. "Üldjuhul on niimoodi, et need, kes tahavad minna, nendel on ka mingi oma kapital olemas. Ja nad kas pigem tahavad laenu oma äriplaani ellu viimiseks või on mõnel juhul ka eluaseme või maa soetamiseks. Me ei taha kindlasti siin piiranguid ette panna. Me tahame luua tingimusi, et inimestel oleks võimalik maale elama asuda ja seal tegeleda ettevõtlusega, on see põllumajandus või muu ettevõtlus. Me tahame, et maapiirkonnad ei tühjeneks," rääkis Järvik.

Täpselt ei ole veel teada, mitut soovijat võiks maale siirdumises toetada. "Need on sellised indikatiivsed summad kõik. Me ei ole midagi veel saanud ja ei ole sellist matemaatikat veel teinud. Maatükid võivad olla erineva suuruse ja erineva hinnaga ja seda on väga raske prognoosida, kui mitu. Aga kindlasti tahaks, et neid oleks kümnetes ja headest edulugudest tahaks, et ajakirjandus hakkaks neid kajastama. Sellised plaanid on," ütles Järvik.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingus on kirjas, et valitsuspartnerid soodustavad inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse. Samuti suurendavad partnerid investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on loodud maapiirkondade ettevõtluse toetamiseks. Sihtasutus anneb laene, käendab võlakohustusi ja kujundab maaelu mainet. Sihtasutuse omakapital on 61,8 miljonit eurot ja möödunud aasta tulud olid 5,8 miljonit eurot.

Raigo Sõlg. Bürokraatia diktatuur: Mis see on ja kuidas toimib?

28.11.2019 - LÕUNATUND - Neljapäev

1:25:13 (78.02 MB)

Presidentinna mõistatused.Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot.
Agendilt: Mõistust ja rahu: /ec.europa.eu
Agendilt. Üks vana uudislugu, mis on kuidagi teenimatult vähe tähelepanu saanud: /www.facebook.com
Raigo Sõlg. Bürokraatia diktatuur: Mis see on ja kuidas toimib?
1. /www.facebook.com
2. /www.facebook.com
3. /www.facebook.com
Einar Laigna: /www.youtube.com