Tiit Blaat / Eesti Ekspress
„Kui sa oled 32-aastane ja suhtled töiselt iga päev ettevõtjatest meestega,” ütleb vandeadbokaat Kaja Kallas, „võib sellise intriigi välja imeda igast minu suhtest.” Ta istub Kawe Plaza viiendal korrusel, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius nõupidamistesaalis, tühja hiigellaua taga. Konditsioneer undab tuimalt ning prantslaslikult elegantne Kallas ristab äkilises nõutushoos oma sõrmed. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut Riigikogus esindades on ta sattunud keerulisse afääri, milles kandvad rollid Tallinna Kütte juhil, miljonär Kristjan Rahul (37) ning Kaja isal, Reformierakonna auesimees Siim Kallasel (61). Väike, kuid oluline osa on valitsuse tülli ajanud intriigis mängida aga absoluutselt kõigil Eesti soojatarbijail. „Ulhamrid põgenesid pilkases öös. Katsumustest ja väsimusest hullunud, kannatasid nad kõige rohkem suurima häda käes: tuli oli surnud. Nad mõistsid, et nende suguharu ähvardab häving, et loodusjõud on veelgi rohkem nende vastu, sest neil tuli nüüd rännata mööda maad paljaste ja mahajäetutena.” Need dramaatilised read paololiitikumiaegset hõimu tabanud tragöödiast on tuttavad kõigile, kes J. H. Rosney-vanema teost „Võitlus tule pärast” lugenud on. Sama kirglik heitlus tule pärast käib ka Eestis varasuvel 2010, kuid tulepuuridest on väärtuslik leek nüüdseks kolinud keskküttekatelde alla. Vaenulikeks suguharudeks on Sandor Liive juhitav Eesti Energia ning pranstuse kontsern Dalkia, kellele kuulub Tallinna Küte, mida juhib Kristjan Rahu. Edasi loe paberlehest...