Müümine teeb müügimehe vaeseks.

Müümine ja ostmine on vale. Müümine tekitab vallid inimeste vahele ja takistab inimsuhteid hoidmaks armastuse raamides. Müümine on midagi prostitutsiooni taolist. Riikide vahelistes suhetes müümine on aktsepteeritav mingil moel (seniks kuniks saadakse aru,et inimkonna teeb vaeseks müümine ) aga riigi sisestes suhetes mitte. 
Riigi sisesed suhted mis baasnevad ühistulistes suhetes loovad rikkuse. Müümise ja ostmise suhted teevad kultuuri ja rohujuure tasandi inimesed vaeseks. Rikkaks saamiseks ei tohi müüa.
Müümine teeb vaeseks.

Mitte eestlased ja venelased,ning pagulased aga müüjad ja ostjad on probleemiks.

Kuna elu koosneb mosaiigist mis moodustab terviku siis :

Andro Roosi Teeme ära.

Rahvas peab rajama omale riigi. Riik peab rajama vundamendi ühiskonna Maslow püramiidile. Seejärel peab riik ehitama sellele vundamendile Maslow püramiidi I korruse, tagades kõigile ühiskonnaliikmetele nende materiaalsete ja füsioloogiliste põhivajaduste rahuldamise. Selleks peab riigil olema ja rahvaettevõtte printsiibil toimima oma energiatootmise, oma elamute rajamise (ja mitte mingisuguste riigiüürimajade ehitamiseks, vaid inimestele päriskodudeks), oma metsavarumise ja töötlemise, oma maavarade varumise ja töötlemise, oma toidu kasvatamise ja töötlemise trustid jne. Need trustid - rahvaettevõtted peavad tagama, et elanike põhivajadused on rahuldatud, et tekiks juurde ühiskondlikku kapitali, mille arvelt vähendada maksusid ja maksukoormust, mis oleksid etalonina eeskujuks kõigile teistele riigis tegutsevatele ettevõtetele ja mis aitaksid luua Eesti inimestele sellega eeltingimused ühiselt saavutada Maslow püramiidi II, III, IV jne astmete vajadusi ja eesmärke, millega Eesti võiks riigi ja rahvana olla eeskujuks tervele maailmale!

Teeme ära, Eesti rahvas!

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.