päikesepaneelidega kodutute sotsiaalmaja http://www.pealinn.ee/failid/pdf/release_62_est.pdf

päikesepaneelidega kodutute sotsiaalmaja
8Päikesepaneelide, õhksoojuspumba
ning mitmete
muude taastuvenergia
elementide abil ehitatakse
järgmiseks kevadeks Kauge
tänav 4 asuvale krundile
kodutute sotsiaalmaja,
täiustuste tagajärjel väheneb
maja energiakulu enam
kui kolmandiku võrra.
“Kauge tänavale majutatakse tulevikus
linna poolt nii vähekindlustatud
isikuid kui ka kodutuid, kes vajavad
24h järelevalvet,” ütles elamumajandusameti
projektijuht Mart Miidu.
Samuti võivad seal majutuse saada ka
üksikemad ja inimesed, kes on üüri
maksmisega hätta jäänud.
Hoone enda juures on aga unikaalne
asjaolu, et see on esimene linna
ehitis, mis valmib taastuvenergia
põhiselt. Tõuke selleks andis mullu
alustatud projekt REBECEE ehk Taastuvenergia
Laienevas Euroopas, kust
tuleb ka projektile raha.
Majas on kolm taastuvenergia elementi.
“Esiteks päikesepaneelid, mis
ideaaljuhul rahuldab kogu maja sooja
vee tarbimise,” sõnas Miidu. Samas
ehitatakse maja nii, et oleks võimalik
kasutada ka tavapärast veesoojendussüsteemi.
Viimast juhul, kui päikesepaneelidest
tulev energia ei ole piisav.
Teine taastuvenergia alaliik, mida
majas kasutatakse, on õhkvesi
soojuspump.
“Süsteem võtab välisõhust
soojust ja kütab sellega põrandaküttevett,”
sõnas Miidu. Kolmas element,
millega energiat toodetakse, on ventilatsioon.
“Ehk välja tõmmatavast
õhust võetakse pool soojust ära ja soe
õhk läheb tuppa tagasi,” ütles Miidu.
Miidu sõnul ei saa praegu täpselt
öelda, kui palju maja energiat
säästab, kuid eesmärk on saavutada
energiasäästu 30%.
Kuna Eestis on taastuvenergia põhiseid
maju vähe ehitatud, on projekti
üheks eesmärgiks uurida, kas sellised
majad tasuvad ära.
suurem osa energiast lendab
õhku?
Läänemaailmas antakse toetusi
inimestele, kes tahavad taastuvat
energiat kasutada. “Näiteks kui sul on
kodus päikesepaneelid ja toodad nende
abil elektrit ja toodad rohkem, kui
jõuad tarbida, siis võrk ostab hea raha
eest selle sinult ära,” sõnas REBECEE
projektijuht Kadri Kallas. Taastuvenergia
propageerimise laiem eesmärk on
muuta majad passiivmajadeks. “Ehk
majadeks, mille välisenergia tarve ühe
ruutmeetri kohta on 20 kWh,” sõnas
Kallas. Tavalises majas on energiatarve
160–200 kWh. Seega passiivmaja
tarbib kümme korda vähem välisenergiat.
Praegu kulub suurem osa elektrit
asjatult. “Täna on nii, et pistikupesast
tuleb 220 volti, kuid enamik riistasid
töötab 12 voldiga,” sõnas Miidu.
Praegusel hetkel ei tasu üksnes päikesepaneelide
baasil elektri tootmine
Mart Miidu hinnangul majanduslikult
siiski ära.
“Kui ma tahaksin oma kodus kogu
elektritarbimise viia päikesepaneeli
baasile, siis ma peaks kulutama sellele
75 000 krooni, et kogu süsteem
üles ehitada,” selgitas Miidu. Tema
sõnul hoiaks see kokku 1000 krooni
aastas. Praeguses olukorras see majanduslikult
ära ei tasuks, kuid mida
kallimaks läheb elektrienergia hind,
seda odavamaks lähevad paneelid
ja seda ligemale hakkab tasuvusaeg
tulema. “Iga aastaga toodetakse üha
rohkem päikesepaneele, mille tõttu
hinnad langevad,” sõnas Kallas.
Praegusel hetkel on näiteks mõnel
saarel odavam päikesepaneele kasutada
kui elektrit sinna vedada. “Olen rääkinud
kahe perega, kes panid majale päikesepaneelid,
sest Eesti Energialt saadud
pakkumine oli kallim,” teadis Kallas.
energiakulu kolmandiku võrra alla
euroopa taastuvenergia projekti reBeCee eesmärgid:
• Alandada energiakasutust renoveeritud hoonetes 30–40% rahvuslikust
standardist.
• Viia energiakasutus uusehitistes 20 kWh/m². Tavalise maja energiakasutus
aastas on 160–200 kWh/m².
• Projekti raames ehitatakse kaheksa taastuvenergia põhist maja, millega
saavad tutvuda ka huvilised.
rahvaesindajale tänaval peksa?
Oliver Õunmaa
oliver.ounmaa@tallinnlv.ee
8Volikogu istungil tõusid
põletavamate teemadena
üles linnakorterite ehitamise,
tulumaksu alandamise
ja volikogu liikmete viisakuse
teemad.
“Eesti leibkondadest ligi kolmandik
elab kehvades või vajadustele
mittekohastes eluruumides,” lausus
istungi alustuseks Jaak Vihmand
(Keskerakond). “Eluaseme suurus
ja mugavus sõltuvad üha enam
sissetulekutest. Vaesemate perede
juurdepääs eluasemetele on halvenenud.”
Need väited korjas Vihmand
üles 2004. aastal koostatud Euroopa
riikide ja Eesti eluasemepoliitika
võrdlevast uuringust.
Vihmand kirjeldas ka seda, kuidas
Soomes on abivajajatele välja töötatud
üüritoetuste süsteem. “Aastane
toetuste maht Soomes on 400 miljonit
eurot. See teeb mitte ühe üürniku,
vaid ühe soomlase kohta 1500 krooni
toetusraha aastas,” lausus ta.
Tallinna elamufond on aga ainult
4500 korterit, mis on kogu elamufondist
kaks ja pool, mitte 40 protsenti
nagu Põhjamaades.
Vihmand toetas kahe käega linna
uue elamuehitusprogrammi käimalükkamist,
kuid leidis, et peale noorte
perede ja linnale vajalike töötajate
võiks see hõlmata veel teisigi elanikegruppe.
“Need on vanemliku
hoolitsuseta lapsed, vanglast
tulnud inimesed. Neid see
programm ei puudutagi,
ehk on nad kahe silma vahelegi
jäänud?” küsis ta.
ansip ummistust
koristama?
Volikogu aseesimees
Tarmo Lausing (Keskerakond)
puudutas
oma sõnavõtus linna
positiivset lisaeelarvet. “Selle ettekande
ajal ei pea te mitte igavusest
tarduma, vaid võiksite meeleolukalt
kaasa elada,” lausus ta. “Üks paremaid
võimalusi linna eelarve hindamiseks
on võrrelda seda asjaoluga, et riik on
koostanud kolmemiljardilise negatiivse
eelarve, Tallinn aga võib välja tulla,
vastupidi, positiivse muudatusega.”
Lausing loetles siiski üles projektid,
mis jäävad tänavu Tallinnas
just nimelt riigi kaasrahastusest
ilma. Tallinna eelarvest tuleb välja
võtta näiteks riigi osalus Tallinna
Lauluväljakule ja loomaaia leopardimaja
ehituseks ning vähendada riigi
osalust kultuuripealinna projektis 14
miljonilt neljale.
“See on vaid peenraha nimekirjas,
kus riik kaikaid kodaratesse loobib,”
rääkis Lausing. “Suured otsused,
mida riik on asunud takistama, on
näiteks 16 kooli renoveerimine ja
pealinna seadus kuni Ühisteenuste
saagani välja. Miks siis on riigi eelarve
negatiivne ja linna eelarve positiivne?
Kaadrid otsustavad kõik! Riigi
eelarve pani kokku Andrus Ansip,
linna eelarve Edgar Savisaar. Ansipi
ja valitsuspartei ülesanne on käised
üles käärida ja tööle asuda. See on
teie korraldatud ummistus. Nüüd
tuleb lips eest võtta ja kanalisatsiooni
puhastama minna.”
tulumaksualandus – võit 36
krooni kuus!
Oma ettekandes märkis linnapea
Edgar Savisaar: “Teeksin põike rahvakalendrisse,
kus 29. mai on märgitud
kaduneljapäevaks, mil rahvas tavatses
taanduma sundida mitmeid inimesega
seotud hädasid ja haigusi. Loodan,
et tänase päevaga taandub ka alusetu
kriitika Tallinna suhtes. Sattusin paar
päeva tagasi lugema Äripäeva, kus
kirjutatakse, et Tallinna tänavad on
kolme aastaga oluliselt paranenud.
Ja seda ei kirjuta Keskerakond. Ärge
määrige valijatele pähe juttu, et Tallinna
teed on viletsas olukorras.”
Märt Kubo (Reformierakond)
polnud linnapea jutuga nõus. “Te
lausa trügite peale, et meil on väga
head teed. Ega ikka päris nii ei ole. Te
sõidate sellega (oma autoga – toim)
üsna kiiresti ja te ei saa arugi, et seal
on augud sees.”
Volikogu esimees Toomas Vitsut
esitas eelnõuga riigile ettepaneku
peatada tulumaksu langetamine,
kuna linna tulubaas sõltub 80%
riigi otsustest, põhiline osa sellest
on üksikisiku tulumaks. “13 000
kroonise kuupalgaga töötaja netopalk
suureneks maksualanduse abil vaid
104 krooni kuus ja 6000kroonise
netopalgaga vaid 36 krooni kuus,”
lausus Vitsut.
“See ei tähenda palgasaajale suurt
võitu, kuid sadade miljonite laekumata
jätmine riigituludesse võib aga
tähendada mõne olulise teenuse
halvenemist või hoopis ära jäämist.
Samas riik on lähtuvalt Eesti seadustest
kohustatud omavalitsustele
tagama nende ülesannete täitmiseks
vajalikud ja piisavad vahendid.
2009. aastal jääb riigil seoses tulumaksu
protsendilise alandamisega
saamata ligi 600 miljonit krooni.”
Kus tohib magada?
Hääletusel leidis eelnõu toetust
tulemustega 29 poolt, 10 vastu.
Pärast seda, kui abilinnapea Kaia
Jäppinen oli ette kandnud eelnõu
“Tallinna Padriku lasteaia asutamine”,
asus kaasettekandeks kõnepulti haridusja
kultuurikomisjoni esimees
Tarmo Lausing.
Ülle Rajasalu (Reformierakond)
otsustas temalt eelnõu kohta küsida.
“Ma natuke jäin magama, ei saanud
võimalust Jäppinenilt küsida, aga
ma küsin siis kaasettekandjalt. Kas oli
komisjonis juttu, millal võib hakata
lapsi lasteaia järjekorda seadma?”
Lausing vastas seepeale naljatades:
“Hea Ülle Rajasalu, ärge magage
volikogu istungil, magage mujal,”
ja palus küsimusele Kaia Jäppinenil
vastata.
Seepeale Rajasalu solvus. “Soovin
öelda, et ainult alaväärsuskompleksi
põdev inimene on ründav teiste
inimeste suhtes või inimene, kes
on kodus väga palju peksa saanud.
Kas teile on öeldud, et teil pole hea
käitumine?”
Lausingul ei kadunud näolt lahke
naeratus. “Mina ütlesin teile täitsa siira
soovituse, et ärge magage volikogu
istungi ajal, magage mujal ja öösel.”
Rajasalu vihastas seepeale põhjalikult
ja läks kõnepulti.
“Kes sa oled selline, Lausing? Mine
vaata peeglisse. Ükskord õpi või
kui vanemad pole sulle kere peale
andnud, siis ükskord saad Tallinna
tänavatel!” kurjustas ta.
Volikogu
tulipunktis
Foto: Aleksandr Gužov
Tarmo Lausing