Veolia: Iru jaam võib viia Eesti Energia monopolini prügisektoris http://www.e24.ee/?id=200104

Veolia: Iru jaam võib viia Eesti Energia monopolini prügisektoris (18)
12.12.2009 14:19
Jäätmkäitlusfirma Veolia hinnangul pole Eesti Energia kava ehitada Irusse jäätmete põletusjaam piisavalt põhjalikult kaalutud.

Iru jäätmete põletusjaama rajamine pööraks kogu riigi jäätmekäitlusstrateegia pea peale, ütles ASi Veolia Keskkonnateenused juht Argo Luude.

Tallinn ja selle läbiümbrus tagab Veolia teatel Iru põletusjaamale näiteks 2012. aastal vähem kui 120 000 tonni prügi, mis on ligi 50-60 protsenti jaamale vajaminevast prügist. Tulevikus see kogus väga palju kindlasti ei kasva, sest taaskasutatavate ja komposteeritavate olmejäätmete osatähtsus suureneb. «On selge, et põletusjaama peaks jõudma ka teiste piirkondade jäätmed - kokku igapäevaselt kolm neljandikku Eestis tekkivast olmejäätmetest. Selle tulemuseks oleks aga Eesti Energia monopoli tekkimine prügisektoris,» lausus Luude.

«Teiseks pole piisavalt tähelepanu osutatud analüüsile, mis annaks selge vastuse - kas jäätmepõletusjaam on ikka tarbijale odavam kui selle alternatiivid,» lisas ta. «Veolia juhib ülemaailmselt ligi 100 jäätmete põletusjaama ning teab, et põletusjaamaga kaasnevad väga kõrged püsikulud.» Näiteks on Luude sõnul alusetu arvata, et jäätmete põletamine jääb Eestis igavesti saastetasuta maksustamata, kuna Euroopas levinud tava kohaselt on ka jäätmete põletamine maksustatud.

«Kolmandaks jätavad Eesti Energia ja ka paljud otsustajad arvestamata, et jäätmete põletusjaama avamine ei tähenda, et võiksime sulgeda kõik teised jäätmejaamad üle Eesti,» ütles Luude. «Meil on vaja tagavarasüsteemi, sest põletusjaamasid hooldatakse (ning mitte paar päeva aastas, vaid paar nädalat aastas), samuti ei ole välistatud erinevad rikked. Lisaks toodavad põletusjaamad umbes 30 protsenti tuhka, mida on vaja prügilasse ladestada. Üle ei saa ka vaadata kohustusest taaskasutada ja komposteerida.» Paralleelne jäätmejaamade opereerimine tekitab tema sõnul aga kulu ning viib tõenäoliselt prügiveohindade tõusuni.

Arvestades Eestis tekkivat olmejäätmete hulka ja rahvastikutihedust, on Veolia hinnangul mõistlik minna Eestis täielikult üle mehhaanilis-bioloogilise töötlemisele. «Tallinnas oleme sellele juba väga lähedal,» lausus Luude.

Mehhaanilis-bioloogiline töötlemine hõlmab sorteerimist, komposteerimist, taaskasutamist ning jäätmete töötlemist ning jätab prügimäele 30 protsenti töödeldud saadust, rääkis Luude. See on samaväärne põletusjaamade poolt toodetud tuhale, mis tuleb samuti prügilates ladestada. Olmejäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise kõrvalsaaduseks on jäätmekütus, mida saab kasutada katlamajades ja mille abil saaks samuti tallinlastele sooja toota.

Luude rõhuta ka, et Tallinna linn ei saa «anda» olmejäätmed Eesti Energiale ega ka Veoliale. Vastavalt seadusele on vaja korraldada konkurss, mille võitja saab jäätmete omanikuks. «Kuid asi ei piirdu Tallinnaga,» lisas ta. «Kuna 2012. aastal ei taga isegi mitte Harjumaa Eesti Energia põletusjaamale piisavas koguses prügi, tuleb taolised konkursid läbi viia üle Eesti.»
Toimetas: Laura Raus