Hoonete energiatõhusus on Eestis võrreldes rikkamate naaberriikidega http://www.riigikantselei.ee/failid/LISA_3_majanduse_roheline_kasv_02_11_2009.pdf

Hoonete energiatõhusus on Eestis võrreldes rikkamate naaberriikidega madal. Soome ja
Rootsiga võrreldes on hoonete energiatarbimine ruutmeetri kohta 60% kõrgem, kuna Eesti
elamufondi kvaliteet on oluliselt halvem. Enamik Eesti hooneid on energeetiliselt
ebaefektiivsed. Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel tarbitakse Eestis kaks kuni kolm
korda rohkem energiat kui Põhjamaades ning seda tingimustes, kus meie keskmine
välistemperatuur on soojem kui põhjanaabritel. Eesti elamute keskmine soojatarbimine
aastas on 250 kWh/m2, sarnase kliimaga arenenud tööstusriikides (nagu Soome või Rootsi)
aga alla 150 kWh/m2. Ekspertarvamuste põhjal on korterelamu korraliku rekonstrueerimisja
renoveerimistegevuse tulemusel võimalik saavutada keskmiselt 20-30 % energiasäästu,
millest lähtuvalt võib rahaline kokkuhoid ulatuda Eesti jaoks tervikuna kuni 0,5 miljardi
kroonini aastas. Seega on rekonstrueerimise toetusmeetme ühildamine energiasäästu
temaatikaga oluline nii elamufondi kvaliteedi parendamise kui ka elamufondi
ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast.
Perioodil 2006–2010 vajaks korterelamutes rekonstrueerimist ligi 3 300 elamispinda aastas
(ca 150 000 m2 aastas). Tingituna hüppelisest eluruumide ehitamise kasvust 60ndatel ja
70ndatel kasvab järgmisel kümnendil ka vajadus rekonstrueerimise järele kordades (aastatel
2010–2014 hinnanguliselt üle 8 000 korteri ehk üle 350 000 ruutmeetri aastas; järgmistel
kümnenditel veelgi enam). Seega on oluline erasektorit suunata juba varakult aktiivselt
investeerima elamufondi rekonstrueerimistöödesse ning seda eelkõige õigusjärgsetele
omanikele tagastatud elamute osas.
Uute eramute ja kortermajade ehitamisel lähtutakse Eestis kehtivatest energiasäästu
puudutavatest miinimumnõuetest, kuid väga madala energiatarbimisega elamuid (sh
passiivmaja tingimustele vastavaid maju) ehitatakse Eestis vähe ning puudub ka
tootjatepoole võimekus klientidele sobiva hinnaga atraktiivseid pakkumisi teha.
Hoolimata jõupingutustest kütuse, soojuse ja elektri kokkuhoiuks on energia lõpptarbimine
aasta-aastalt kasvanud, mis on osaliselt tulenev viimastel aastatel suurenenud elamispinnast
leibkonna liikme kohta. Kütuse- ja energiavajadust saab kahandada, kui võtta kasutusele
4
abinõud olemasoleva energiasäästupotentsiaali realiseerimiseks. See jätaks Eesti elanikele
oluliselt enam vahendeid muuks tarbimiseks ning suurendaks potentsiaali investeeringuteks.