Iraak müüb õigusi oma naftale maha tele-bingo sarnasel oksjonil, kus USA on ilma jäänud suurtest kontrahtidest. Mängud on sajad miljardid dollarid.
nafta_afp2
nafta_afp2
USA endine asepresident Dick Cheney ja endine kaitseminister Donald Rumsfeld on ilmselt nüüd kehvas seisus, sest 2003. aastal alanud Iraagi sõja üks peamine põhjus USA jaoks oli sealsete meeletult suurte - 115 miljardit barrelit - naftavarude kontroll.
Pärast seda, kui Washington on Iraagis kulutanud vähemalt 2 triljonit dollarit, ja seal on surnud üle miljoni iraaklase, on tulemus järgmine: USA on Iraagi naftast suuresti ilma.
Eelmisel nädalavahetusel toimus Baghdadis naftaoksjoni teine voor, mida näidati televisiooni otse-eetris; "Ameerika iidoli" asemel on Iraagis nö "Naftaiidol". Vaibaturu-õhkkonnas müüs Iraagi ministeerium 20-aastaseid kontrahte ühe või teise naftavälja peale, sundides 44 suurt naftakontserni üle maailma vähempakkumisi tegema. Need rahvusvahelised kontsernid ei saa osalust Iraagi naftatootmises, vaid neile makstakse fikseeritud tasu 2 dollarit barreli eest tootmise suurendamisel üle kahepoolselt kokku lepitud taseme.
Praegune oksjon oli esimene, kus välisfirmad said teha pakkumisi seni veel kasutamata naftaväljade peale. 10 alast 7 jaotati ära (teised olid liiga ohtlikus piirkonnas).
Tulemus: suured võitjad olid Hiina (China National Petroleum Corporation) ja teised Aasia tootjad (Petronas), samuti ka Venemaa (Lukoil), ning isegi Britid (BP) ja Prantsusmaa (Total). USA kontsernid pidid leppima kõigest väikese osaga, sest nad ei olnud nõus nõutud 2-dollari tasemega.
No comments:
Post a Comment