http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328373/TEUK3Kogumik.pdf

TAASTUVENERGIAALLIKAD, ENERGEETILINE SÕLTUVUS, RIIKLIK
ARENGUKAVA, VARUSTUSKINDLUS, KAUBELDAVAD SAASTELOAD
Rahvuslikud huvid ja sõltumatus
Pärast Bonni kliimakohtumist läks Eesti pressis käibele uus USA välispoliitika
suunamuutusi iseloomustav mõiste “multilateraalsus à la carte” (Raud, 2001). Eesti
keeles – kui mitmepoolsus eritellimusel või liitumine ainult nende rahvusvaheliste
lepingutega, mis väga selgelt kaitsevad Ameerika huve. Oma riigi huve oli seoses
Kyoto protokolliga varem deklareerinud Venemaa ja mõned teised suurriigid. Mõisted
huvi ja huvid pole sünonüümid. Riigi huvide all mõistame rahva huve, kuna Eesti
Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349, I peatükk, § 1) järgi kõrgeima riigivõimu
kandja on rahvas.
Kyoto protokoll on kliima kaudu seotud energeetika ja viimase kaudu energiaallikatega.
Seoses sellega viitame põhiseaduse § 5-le, et meie loodusvarad ja -ressursid on
rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riikide suveräänsust koos suveräänse
õigusega oma loodusvaradele tunnistatakse Euroopa Liidu Energiahartas. Euroopa
Liidu dokumentides kasutatakse mõistet security of supply. Tavatõlkes kui varustuskindlus.
Security’d saab tõlkida eesti keelde mitmeti: julgeolek, turvalisus, ohutus-,
turva-, kaitse-, tagatis jne. Euroopa Liidu asjatundjad kirjutavad energeetikaga seoses
piisava suurusega usaldusväärsete ja odavate energiavarude loomisest, energiasüstee
mide haavatavusest ja taastuvenergiaallikate kasutamise vajadusest (Weidenfeld ja
Wessels, 1999). Lisame ka security of supply määrangu, millest selgub, et selle all
mõeldakse püüdlust vähendada varustuskatkestustest tingitud ohte ja toimet Euroopa
Liidu majandusele ja ühiskonnale (Energy in..., 1999). Mõne liikmesriigi arvates on tegemist
teemaga, mis omab ülimat tähtsust riigi suveräänsuse seisukohalt. Euroopa Liidu
kasutustavasid arvestades oleks meil õigem eristada energiavarustuskindluses riigi
ja nn katlamaja tasandit. Neist esimene on seotud riigi julgeolekuga, teine mingi piirkonna
elektri- ja/või soojusenergiaga varustamisega. Kasutades taastuvenergiaallikaid,
suurendame nii kohalikku kui ka riiklikku varustuskindlust. Eesti vabariigi julgeolupoliitika
alustes (RT I 2001, 24, 134) peetakse riskifaktoriteks sõltuvust gaasi ja
vedelkütuse impordist ja ühendatust Venemaa elektrisüsteemiga. Seda vähendab riigireserv.
Eestile kui Euroopa Liidu kandidaatriigile heidetakse ette tavaliselt puudujääke statistilises
arvestuses ja kütuse miinimumvaru puudumist. Et stabiliseerida siseturgu, vajatakse
90 päeva varu. Peale selle peab olema riigil kütuse julgeolekuvaru erakorraliste
ja eriolukordade puhuks. Eesti kavatseb rahaliste võimaluste puudumisel võtta vastu
otsuse mitte moodustada nimetatud varusid (IX Riigikogu…, 2001). Me võime seega
oma põhiseaduses konstateerida (vt § 1) kui tahes kordi, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus
on aegumatu ja võõrandamatu. Samas tuleb ka majandusliku sõltuvuse eest hea
seista. Energeetika on teatavasti valdkond, kus valed otsustused võivad meid kergesti
viia teiste riikide majandusliku surve alla. Kes teevad selles valdkonnas otsuseid?
Palmaru järgi on Eestis suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud juba teine eetiliste,
ideoloogiliste ja organisatsiooniliste paradigmade muutus, kus 1990. aastate alguse
“tõe-eetika” on asendumas huvide eetikaga (Palmaru, 2000). Täpsemalt: rahvus kui
poliitika põhisubjekt poliitilise elu näitelaval on asendumas huvigruppidega. Ta
nimetab mõjukate institutsionaalsete huvigruppide hulgas monopoolseid
suurettevõtteid, mille suhtes pole riigil ega omavalitsustel loogiliselt põhjendatud
poliitikat, samas kui kontroll nende ettevõtete üle on muutunud poliitilise võitluse
koostisosaks. Lisame, et kontrollitav omab alati kontrolli kontrollija üle, kuna nad on
huvide kaudu otseselt teineteisega seotud. Laskumata sügavamalt monopolide ja
riigiesindajate vastastikuse mõjutamise analüüsi, millele on ajakirjanduses korduvalt
vihjatud (Fjuk, 2001; Veski, 2001a, b), analüüsime, millises suunas on Eesti
energeetika vastakate majanduslike ja poliitiliste otsuste mõjul tegelikult suundunud.