Akadeemik Enn Mellikov pigistab päikesest energiat http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2191

Akadeemik Enn Mellikov pigistab päikesest energiat
Margus Maidla , 4/2009
AKADEEMILINE KESKUS: Kui Eestis räägitakse päikeseenergiast, tuletatakse ikka meelde akadeemik Mellikovi nime. Mil moel erinevad kodumaised tehnoloogiad piiritagustest? Kirjutas Margus Maidla.
Akadeemik Enn Mellikov on sündinud 1945. aastal Pärnus, põliste pärnakate suguvõsas. Oma harvakõlalisest perekonnanimest teab Enn niipalju, et 1665. aastal oli Pärnumaal Melloka talu, sealt pärit esivanem Maddis oli juba kindlasti Mellikow. Kui 1830. aastal hakati perekonnanimesid panema, oli see nimi juba ammu olemas.
Lapsepõlves oli Enn mitmekülgne poiss, kellele meeldis aega veeta nii raamatute keskel kui ka spordiväljakul: “Kui üritada minu temperamenti määratleda kahepooluselisel skaalal – kas marakratt või nohik –, siis see ei olegi eriti võimalik, olin natuke mõlemat.” Enn jätkab: “Mulle meeldis väga lugeda, aga Pärnu on traditsioonidega võrkpallikants ja minustki ei läinud see mäng mööda, samuti oli meil lauatennise laud, nõnda sai sõpradega palju lauatennist mängitud, ja jalgrattavõistlustelgi sai regulaarselt osaletud. Elasime üsna lennujaama kõrval ja keskkooli päevil oli normaalne, et käisin seal iga päev jooksmas – umbes 10 kilomeetrit. Ka taskuraha teenimine toimus vabas õhus, näiteks olen ma viis-kuus suve karjakuna töötanud.”

Lollusest või uudishimust

Ennul oli koolis pead kõigi nende ainete peale, mis puudutasid arve. Vastupidi oli lood keeltega: “Ma tunnistan, et keelte peale ei ole mul kunagi andi olnud. Tavaline oli see, et tunnistuse peal oli kaks kolme – eesti keel ja inglise keel.”
Pärast Pärnu 4. keskkooli lõpetamist 1963. aastal pidi Enn langetama otsuse, kas minna kõrgkooli või mitte. Kuna Mellikov – täiesti loogiliselt – Nõukogude armeesse minna ei tahtnud, tuli proovida astuda Tallinna Tehnikaülikooli. Seal oli erinevalt Tartu Ülikoolist sõjaväekateeder. Enn: “Kohapeal antav sõjandusharidus vabastas Nõukogude armeest, kuigi pean tagantjärele tunnistama, et kui seda eelist TTÜ-l ei oleks olnud, oleksin ma tõenäoliselt suure heameelega läinud Tartusse matemaatikat õppima.”
Samal ajal avati Tehnikaülikoolis uus eriala – elektronmaterjalide tehnoloogia. Kuigi konkurss oli karm, otsustas Enn kandideerida. Kõik reaalteadustega seotud eksamid sooritas Enn viitele, eesti ning inglise keele kolmekeste peale. Seega piiripealne. Ent lõpuks osutus Enn valituks: “Tunnistan ka ise, et jah, napilt õnnestus sisse saada.”
Ent ülikooli lõpetas Enn 1968. aastal juba cum laude. Enn: “Meie grupp osutus tõeliselt tugevaks, ega neid kursusi väga palju TTÜ ajaloos ei olegi, kus ühe kursuse lõpetajate seas on tervelt viis kiitusega lõpetajat.”
Kui küsida akadeemikult, kuidas tema tee teadusesse viis, vastab Enn naerdes: “No eks ta ikka omaenese lollusest või uudishimust tuli.”

“Liialt noor olete, mees!”

1977. aastaks valmis Ennul kandidaatöö. Tal tuli endal leida ka koht, kus töö ära kaitsta. Toona oli Eestis selleks võimalus ainult Tartu Ülikooli juures, aga noor ambitsioonikas teadlane oleks ise soovinud ennast väljaspool Eestit proovile panna. Käigud ühte ja teise NL teadusasutusse vilja ei kandnud, kuni lõpuks oskas keegi talle soovitada professor Albert Fotievit, kes oli Uurali TA tahke keha keemia instituudi juures ühe labori juhataja.
Enn: “Fotiev on küll surnud, aga ma jään teda kummardama oma elu lõpuni. Ta luges mu töö läbi ja oli väga huvitatud, kuid ütles, et oleks otstarbekam, kui ma pöörduksin oma tööga Uurali Riikliku Ülikooli kaitsmiskomisjoni juhi prof A. Kuznetsovi poole. Prof A. Kuznetsov oli aga orgaanilise keemia spetsialist, kes seni ei olnud ühtegi tahke keha alast kaitsmistööd vastu võtnud – nii konstateeris Fotiev samas, et tõenäoliselt viskab Kuznetsov mu kohe välja. Ei visanud, luges tervelt kaks tundi mu tööd. Pärast edukat kaitsmist võeti vastu otsus, et kõik Tallinnast TTÜ-st tulevad järgmised tööd lastakse automaatselt kaitsmisele ilma eelretsenseerimiseta. Selle tulemusena kaitses seal aastate jooksul veel kaheksa meie inimest kandidaadikraadi.”
Ennu keemiakandidaadi kraadi teema oli “Kaadmiumsulfiidi pulbrite rekristallisatsiooniprotsessi füsikokeemilised uuringud” ning Fotiev soovitas liikuda Ennul edasi doktoritöö tegemise suunas.
Kandidaaditöö ja doktoritöö vahele jäänud 11 aastaga sai Enn ligikaudu kümmekonna autoritunnistuse (patendi) omanikuks ja avaldas oma poolsada teaduslikku publikatsiooni. Enn: “Toona oli ka kombeks, et pead teatud aja lihtsalt ära töötama. Mul oli tegelikult doktoritöö juba varem valmis, aga nii mulle otse näkku öeldigi, et töö on hea, aga liialt noor olete veel, tulge järgmisel aastal tagasi.”

Kaitsetööstuse asemel rahumeelsed võimalused

Enn Mellikov kaitses tehnikadoktori kraadi 1988. aastal. 2003. aastal valiti Enn akadeemikuks. Enn on terve elu tegelenud tahke keha keemiaga ehk täpsemalt anorgaanilise keemiaga ehk veel täpsemalt materjaliteadusega. Niisiis, kogu tema eesmärgipärane teadustegevus on suunatud uute päikeseenergiat elektrienergiaks muundavate materjalide väljatöötamisele ja arendamisele. Päikeseenergeetikaga seotud teadussuund on Eestis muutunud Mellikovi nimega sünonüümiks: ütleme päikeseenergeetika – mõtleme Mellikov, ütleme Mellikov – mõtleme päikeseenergeetika.
Enn: “Peapõhjus uuringuteks on traditsiooniliste energiaallikate varude vähenemine. Olemasolevate prognooside kohaselt võivad naftavarud ammenduda selle sajandi neljakümnendate aastate paiku. Üheks alternatiiviks võiks olla päikese- ja termotuumaenergia kasutamine. Viimase rakendusi võime heal juhul hakata ootama umbes poole sajandi pärast.”
Päikeseenergeetika arenduste ja rakenduste juurde jõudis Enn Mellikov ja tema uurimisgrupp pärast NL lagunemist, senised lepingud ja koostööpartnerid langesid ära ning hakati otsima alternatiive. Seni valdavalt kaitsetööstuse tellimusi täitnud teadlased hakkasid otsima “more peaceful” alternatiive. Samasuguseid tahke keemia materjale ja ühendeid, mida nemad olid seni uurinud, kasutasid laialdaselt paljud päikeseenergeetika uurimisrühmad üle terve maailma ja valdkond arenes tormiliselt: alustuseks läks lahti koostöö Hannoveri Päikeseenergeetika Instituudiga.

Andekad inimesed ja tipptehnoloogia

Nõukaajal tegeles Mellikov niisiis kinnise ja suletud temaatikaga ja nagu ülal öeldud, kandis see kaitseotstarbelist pitserit, seega oli osalemine oma ala rahvusvahelistel teaduskonverentsidel problemaatiline. Täna tunnistab akadeemik, et ehkki paljudele kõlab see praegu nonsenssina, sattus ta esmakordselt välismaale alles 45-aastasena ehk aastal 1990.
Mille poolest erineb Eestis tehtav päikesepaneelide alane arendustöö ülejäänud maailma suundadest? Mellikov: “Meie oleme ainukesed maailmas, kes uurivad päikeseenergia muundamise materjalina päikesepaneelides pulbrilisi materjale. Teised kõik tegelevad kas õhukeste kilede ja/või monokristalliliste materjalide kasutamisel põhinevate tehnoloogiatega. Oleme loonud ja kaitsnud patentidega teatud pulbrilised tehnoloogiad ja võimalused nende alusel seadiste loomiseks. Meie tehnoloogia eelisteks on esiteks protsessi odavus ja teiseks pulbrilise materjali paneelialusele konstruktsioonile kandmise lihtsus, mis erineb oluliselt senirakendatavatest kohmakatest ja kallitest tehnoloogiatest. Loodud tehnoloogiad ja lahendused on seni kaitstud ligikaudu 60 patendiga.”
Oluliseks tegutsemispõhimõtteks peab akadeemik kahte enesestmõistetavat üliolulist faktorit – need on andekad inimesed ja tipptasemel uurimistehnoloogiad ja -aparatuur. “Aastal 2003 ostsime kõrglahutusega skaneeriva elektronmikroskoobi, ühe parimatest mudelitest, mis toona saada oli. Mõne aastaga jäid selle võimalused meie jaoks ahtakeseks. Aastal 2006 müüsime selle soomlastele ja ostsime uue, seega ei saa öelda, et second hand ainult üle lahe siiapoole liigub, ei liigu midagi nii ühepoolselt, vastupidi liigub ka.”

* * *

Ebakompetentsuse kurjad lood

Tänase Eesti puhul ärritab erudiiti ebakompetentsus. Ta täheldab, et tähtsatel ametikohtadel leidub liialt süvenemisvaegusega kodanikke. Enn: “Mina olen selles mõttes vana kooli mees, teen oma tööd südamega, missiooniga ja ootan, et seda teeksid ka kõik, kes mind ümbritsevad, kuid ühiskonnas näen, et liiga palju on mingite ametimeeste teenistusajendiks lihtsalt raha.”
Reisimist turismi eesmärgil Enn ei harrasta: “Kunagi, kui piirid lahti läksid, sai mõnel aastal isegi 20 korda üle piiri käidud. Nüüd käin keskmiselt 5-6 korda ja loen ka seda paljuks. Minu reisid on seotud ikka valdavalt tööga, aga kõige uue avastamise vastu ei ole mul absoluutselt midagi, olen uute reisimisemotsioonide osas teadlaseverd.”
Söögigurmaaniks Enn ennast ei pea ja lemmiktoitu välja tuua ei oska, napsi koha pealt arvab, et eks õlut ja veini vahel ikka võib võtta, samuti head konjakit, kui koht ja situatsioon nõuavad ning sobivad.

* * *

NIMI
Enn Mellikov

TEADUSALA
Materjalitehnoloogia

UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Pooljuht-päikeseenergeetika materjalide ja seadiste keemia ja tehnoloogia; pulbriliste materjalide tehnoloogia; õhukesekileliste materjalide tehnoloogia; pooljuht-päikeseelementide tehnoloogia

VALITUD AKADEEMIASSE
17. detsember 2003

AKADEEMIA OSAKOND
Informaatika- ja tehnikateaduste osakond

SÜNNIAEG ja -KOHT
1. aprill 1945, Pärnu

TÖÖKOHT
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi direktor (alates 2002)

HARIDUS
1963 Pärnu 4. Keskkool
1968 Tallinna Tehnikaülikool (cum laude)

TEADUSKRAAD
1977 keemiakandidaat, Uurali Riikliku Ülikooli juures.
1988 tehnikadoktor, Uurali TA tahke keha keemia instituudi juures

TEENISTUSKÄIK
1968–1972 Tallinna Tehnikaülikooli vaneminsener
1972– 1987 samas vanemteadur
1987–1992 optoelektroonika materjalide laboratooriumi juhataja
1992–1997 pooljuhtmaterjalide tehnoloogia aseprofessor, õppetooli juhataja
1996–… materjaliteaduse keskuse juhataja
1997–… pooljuhtmaterjalide tehnoloogia professor, õppetooli juhataja
2003–… materjaliteaduse instituudi direktor, Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskuse kaasesimees

TUNNUSTUSED
1985 Eesti Vabariigi teaduspreemia
1997 Eesti Vabariigi teaduspreemia
2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk

TEADUS–ORGANISATSIOONILINE ja -ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS
Teaduskompetentsi Nõukogu liige
EV teaduspreemiate komisjoni liige
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hindaja-ekspert
TA juhatuse liige

MUJAL
EL VI raamprogrammi prioriteedis Nanotechnologies and nanosciences, knowledge–based functional materials and new production programmkomitee EV poolne ekspert
Euroopa Teadusfondi projektide hindaja-ekspert
Ülemaailmse Innovatsiooni Föderatsiooni (WIF) konsultant
SPIE-Baltic ja SPIE Eesti sektsiooni esimees
Euroopa Teadusfond PESC Eesti esindaja
Euroopa Liidu PV Tehnoloogilise Platvormi Teadus- ja Tehnoloogianõukogu liige