Taastuvenergia Põhjamaades http://minuenergia.wordpress.com/eksperimendist/

Taastuvenergia Põhjamaades

Vajadus alternatiivsete ja *taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud.Turbiinid karmis kliimas

Põhjamaad on taastuvenergia lahendusi loonud ja rakendanud mitmeid aastaid. Nüüd on loodud ka ühine veebileht, mis jagab teavet Põhjamaade energialahenduste, poliitikate ja teadusprojektide kohta: www.nordicenergysolutions.com

–

Tänasel päeval toodavad Põhjamaad 63% kasutatavast elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest olles selliselt ainulaadne regioon maailmas.

Iseäranis tuuleenergia kasutamises on Põhjamaad maailmas eeskujuks pakkudes innovatiivseid lahendusi tuuleturbiinide kasutamiseks nii maal kui ka avameres. Taani on maailma suurim tuuleturbiinide tootja ja just avamere tuuleturbiinid on saanud sealse avalikkuse heakskiidu, sest need on n.ö. silma alt ära.Uue põlvkonna ujuv avamere tuulepark

Mitmed Põhjamaade tööstusorganisatsioonid tutvustavad ja propageerivad tuuleenergia kasutamist.

Kõige enam tuuleenergiat toodetakse (absoluutarvudes) USAs, kuid ühe elaniku kohta hoiab liidrirolli Taani, kus tervelt 20 protsenti elektrienergiast toodetakse tuulest, kirjutas LiveScience.

oceanwave&tidal_power

Põhjamaad on esiliigas ka bioenergia kasutamises tootes biogaasi erinevatest orgaanilistest materjalidest ja jäätmetest. Bioenergia kasutuselevõtu võimalustest Balti riikides saab lugeda nüüd oktoobris valminud uuringust.

Norra ja seejärel Rootsi ning Soome on esirinnas hüdroenergia kasutamises. Kinni püütakse nii lainete energia kui ka ookeani hoovuste energia.

energia ookeanist (veemasside kineetiline energia)

Island, kuulus oma geisrite poolest, on maapõue energia ja soojuse kasutamise ekspert. Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks kodustes majapidamistes ja elektrienergia tootmiseks.

—

Mõned lahendused argielust:

Ekoviikki Helsingis on Soome suurim

säästev Ekoviiki elupiirkond Helsingis on tuntud eksperimentelamupiirkond, kus on kasutusel mitmeid keskkonnakaitse ja energia lahendusi.

10 000 intelligentset tänavavalgustuslampi Oslos on efektiivsemad kui vanad ja vajavad vähem hooldust.

Oslo nutikas tänavalgustus reguleerub vastvalt liiklus- ja ilmastikuoludele

Rootsi Sundsvalli haigla jahutussüsteem töötab jää ja lume jõul – snowcooling plant alates aastast 2000.

lumejahutussüsteem

—

Üks edukamaid keskkonnamärgistusi on Põhjamaade luigemärk, mida esmakordselt tutvustas selles tähenduses Põhjamaade Ministrite Nõukogu 1989. aastal. Märk viitab keskkonnasõbralikkusele.Luigemärk

Põhjamaade luigemärgi (nn ökomärk) kriteeriumid peavad kaasa aitama halva keskkonnamõju vähendamisele, loodusressursside säästvale kasutamisele ning energia kokkuhoiule tootmises, transpordis jt valdkondades.

Energia luigemärgi kriteeriumid sätestavad energiakulude märkismisväärse vähendamise. Vaata nt Holmenkolleni Park hotell Oslos.

—

Milline on hetkeseis rohelise energia kasutamisel Põhjala riikides?

Taani

Aastaks 2011 pärineb 20% Taani energiavajadusest taastuvatest allikatest. Aastal 2007 moodustas taastuvenergia osakaal 17% kogutarbimisest

* Taani eesmärk aastaks 2020 on seatud 30 % peale.

SOOME

Soome on seadnud rohelise energia tarbimise näidiku 38% peale aastaks 2020.

* Hetkel tuleb 28,5 % taastuvatest allikatest

ISLAND

Island ammutab 78% energiast taastuvatest allikatest.

Saareriik tahab aastaks 2050 olla nafta- ja süsinikuvaba riik!

NORRA

Norra valitsus on viimastel aastatel põhjalikult pingutanud taastuvenergeetika arendamisse.

* hetkel on Norra taastuvenergia allikate osamäär 56%
* aastast 2006 soovib riik iga-aastaselt suurendada taastuvenergia mahtu 30 terawatt tunni võrra.
* elektritoodangust tuleb taastuvatest allikatest juba praegu 99%

Rootsi ja Norra asuvad looma ühist rohelise elektri turgu.

ROOTSI

Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra.

* aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale.

EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast.

Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks praeguselt 18%-lt 25%-ni.

Eestis on Elektrituruseaduse §57 alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

—

Kas teadsid, et

TTÜ-l on päikesepaneelide katsetuste labor, kus teadlased töötasid välja süsteemi, kuidas päikesepatareid koguni 15 protsenti efektiivsemalt energiat tootma panna. Professor Andres Öpiku sõnul on päikesepatareisid katsetatud kõige rohkem Hispaanias ja Portugalis ja umbes kahe aastaga tasuvad uued päikesepatareid ära oma investeeringu. Päikesepatareidega võib vabalt suvisel ajal oma sooja vee näiteks ära kütta.

Päikesepatareide ostmise peale võib juba mõtlema hakata, sest see tehnoloogia areneb pidevalt – patareid muutuvad odavamaks ja nende kasutegur suuremaks.

Dünaamilist hoonesimulatsiooni tehakse Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Energiatõhusa ehituse tuumiklaboris.

file=3ea8c0e8fb2281deaf16f7be41708473

Selle simulatsiooni tegemisel luuakse arvutisse projekteeritavast uuest või renoveeritavast hoonest 3D mudel, mille

põhjal arvutab labor kohalikke kliimaandmeid arvestades hoone file=cbed3ad09c90138999015a1adc6b40b0kütteenergiavajaduse, peamised energiakaod allikate lõikes (laed, seinad, põrand pinnasel, aknad jne.), päikeseenergia panuse hoone kütmisel, siseruumide temperatuurikäigud ülekuumenemise vältimiseks ja hoone elutegevuse käigus emiteeritavad süsinikdioksiidi kogused.

*Mis on taastuvenergia?

- energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult taastuvatest energiaallikatest, millest levinumad on
otsene päikese-, tuule- ja hüdroenergia, peamiselt puidus ning taimedes sisalduv biomass, biogaas, ookeanide soojus- ning maa siseenergia.

Mis on taastumatu energia?

- energia, mis on toodetud energiaallikatest, mis ei taastu või mille taastumiseks kulub rohkem aega kui üks inimpõlv. Taastumatud allikad on fossiilsed kütused, kivisüsi, põlevkivi, maagaas, naftapõhised kütused ja turvas