Sõltumatu maaküte säästab enim
02.12.2009, 08:49
Maasoojuspumbad on Eesti kliimas stabiilseimad kütteallikad, järgnevad õhk-vesi soojuspumbad. Valikul tuleks silmas pidada, et ei soetataks liig väikese võimsusega süsteemi.
Küttesüsteeme müüva Junkersi Eesti müügi- ja turundusjuht Margus Uusmees kinnitas, et kui mitte arvestada investeeringu suurust, siis kõige mõistlikum on kütta maasoojuspumbaga.
"Praeguste elektrihindade juures on maaküte ja jätkuvalt ka gaasiküte kõige paremad lahendused," rääkis ta. "Tõsi, maaküte eeldab piisavalt suure krundi olemasolu ja kogu süsteemi soetusmaksumus on suhteliselt kõrge," lisas ta.
Reklaam
Alternatiivsete kütuseliikide osas on Uusmehe sõnul toimumas nihe mõtlemises. Näiteks kaasaegne ja keskkonnasõbralik päikeseküte, kui see on õigesti installeeritud, võib anda tarbevee soojendamisel 40% kütusesäästu.
Ehkki päikeseküte meie kliimas põhikütteks ei sobi, tehakse palju päringuid päikesepaneelide kohta, kuna tarbija ei taha olla sõltuv pidevatest hinnamuutustest.
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
3 comments:
esimese 2 aasta tulemuste põhjal tasub maaküte võrreldes elektriga (või iooniga) ca 8-10 aasta jooksul end ära. Mida kõrgemaks tõuseb elektri hind seda lühemaks muutub tasuvusaeg. Kuna pumba eluiga peaks olema ca 20 aastat siis ülejäänud 10 on juba puhas kasu. Seejärel on vaja teha tunduvalt väiksem investeering, kui algne(kas kompressor või terve pump välja vahetada)ja tasuvusaeg on veelgi lühem. Minu teada ei ole mingisugust põhjust kolektoris olevat metyylpiiritust välja vahetada. See on ju kinnine süsteem ja ega viin halvaks ju ei lähe. Isegi kui see peaks tõele vastama siis 10 aasta jooksul seda korra tehes pikeneb tasuvusaeg ca 1 aasta. Nagu varem mainitud- puit võib olla odavam, kui puu on omastkäest, kuid mina ei tahtnud endale "katlakütja" elu valida, eriti kehva on siis, kui lähed jõuludeks nädalaks-kaheks maale ja tagasitulles on maja nagu hundilaut- ei äitäh. Keeran parem selleks ajaks temperatuuri majas 2-5 kraadi allapoole ja maksan see aeg samapalju, kui teine mees põlema jäänud lampide eest.
~maaküttemees [03.12.2009, 05:52]
miks ei muuda see midagi? Näide: 1KW maksab 1 EEk. Seega elektriga küttes saab 100% kasuteguri juures 10KW-st elektrist 10 KW soojust 10 EEK-ga. Pumbaga saab 10 KW elektrist sõltuvalt COp-ist 30-50 KW soojust seega maksab 10 KW-d soojusenergiat pumbaga 2-3,3 EEK(samuti 10 EEk-iga. Kui hind tõuseb 10 % siis elektriga kütjal tõuseb hind KW kohta 1 EEK (10% 10-st) aga minul 20-30 senti(10% 2 - 3,3st. On loogika? Minuarust kül... Ma kül maksan ka rohkem, kuid vahe suureneb veelgi. Veel lihtne võrdlus: palju on 1% miljonist? aga sajast kroonist? Muidugi oleks väga positiivne kui riik ka toetaks ja propageeriks "rohelist" kütet. See oleks veel lisapoonus asja juures. Edu!
~maaküttemees [04.12.2009, 08:30]
eelmine vastus sai pisut ehk segane...isegi raske järge pidada:) seega teen veel lihtsamaks: kui elektriga kütja maksab näiteks 4500.- kuus siis maaküttega kütja maksab samade näitajatega elamu puhul tõenäoliselt ca 1500-2000.-. Seega kui elektri hind kallineb 10% siis elektiga kütjal tõuseb kuu arve 450.- ja maakuttega kütjal 150-200.- seega on sellest hetkest tasuvusaeg lühem igakuiselt lisanduva 250-300.- võrra(ei ole küll suur summa, kuid kui iga kuu, kui küttearved on suured, võidad 2500-3000EEK + 250-300EEK. Suvel on kasu/kasumlikkus muidugi väiksem.
~maaküttemees [04.12.2009, 08:44]
Post a Comment