Palamuse vallavõim astub säästuaega
02.12.2009 12:07
Martin Pau
Kommenteeri | Prindi
Kui Leedu aknafirma poleks Palamuse uue vallamaja akende-uste kohale toomisega kaks kuud hilinenud, istuks vallavanem Urmas Astel täna uues kabinetis, mida ilmestab esialgu paks tolmukiht.
REKLAAM
Asteli sõnul on peatöövõtja Maru Ehitus lubanud selle nädala reedeks ehitusprahi kokku pühkida ja tolmu ära imeda. Vallajuhi elukogemus lubab aga arvata, et päris iga lubadust ei saa sõna-sõnalt võtta.
«Järgmisel nädalal tahame küll hakata mööblit tasapisi sisse tooma,» avaldas Astel. «Enne jõule võiksime kindlasti kolinud olla.»
Muinasjutuline sääst
Leedust tuli Palamuse vallamaja aknad tellida põhjusel, et Eestis pole Maru Ehituse projektijuhi Rainis Traksi teada ainsatki aknatootjat, kelle tööpingid lubanuks tellimust täita. Ligi vaksapaksuse lengiga akendel on lisaks kolmekordsele klaasile soojajuhtivuse katkestamiseks erilised isolatsioonikambrid.
«Aga leedukate suhtumine hilinemisse oli küll selline, et mis teil häda on, te saite ju oma aknad,» imestas Astel. «Näib, et kapitalism pole neile veel jõudnud.»
670-ruutmeetri suurusel Palamuse vallamajal on seinte ja lagede soojustuskiht umbes kaks korda paksem kui teistel tänapäevastel uusehitistel. Kombinatsioonis maasoojuspumbaga peaks see võimaldama väga suurt energia- ja rahasäästu.
Et majja tõmmatav värske õhk ruume asjata ei jahutaks, on ventilatsioon varustatud soojusvahetiga, milles ruumidest välja imetav läppunud õhk enne õuejuhtimist värsket õhku soojendab. Vallamaja projekteerimine ja ehitus käis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste kontrolli all.
«Teooria ütleb, et sellise nn passiivmaja energiatarve on tavalise hoone tarbest ainult kümme protsenti,» kõneles Astel. «Kuna see käib rohkem Kesk-Euroopa kohta, siis meil sellist efekti ilmselt loota ei maksa, aga kui energiakulu ka poole võrra väheneb, on ikkagi väga hea.»
Kulu 16 miljonit
Projekteerimisbüroos Sirkel & Mall kavandatud Palamuse vallamaja ehitus maksab 13 miljonit krooni. Majaesine parkla, lipumastid, haljastus jne neelasid veel kolm miljonit. Urmas Astel tõdes, et võrreldes passiivmajaga tulnuks traditsiooniline ehitis kätte paar miljonit krooni odavamalt.
«Tundub küll, et saame nii hea asja, et perspektiivis ei pea kahetsema,» hindas Urmas Astel. «Eks keegi pea ju ikka olema esimene, kes sellise asja ette võtab.»
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
No comments:
Post a Comment