Liive: põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku
03.12.2009 21:16
Eesti Energia juht Sandor Liive rõhutas, et põlevkivienergeetika tagab Eesti energiajulgeoleku.
«Loomulikult on oluline elektritootmise portfelli mitmekesistamine ning Eesti Energia arendab ka taastuvenergia ja tuumaenergia suundi,» kinnitas Liive ETV saates «Kahekõne».
Liive sõnul on Eesti sisenemas uude investeerimisajastusse, mistõttu ongi firmal vaja omatulu juurde 67 miljardit krooni.
«Balti elektrijaam on ehitatud 1959. aastal, Eesti elektrijaam 1969. aastal ning meil on arengukava järgi vaja ehitada 600 megavati võimsusega uusi põlevkivienergiaplokke,» sõnas Liive.
Tuumajaama võimalikust ehitamisest Eestisse rääkides ütles Liive, et ta ei kahtle üldse tuumajaama tulekus.
«Küsimus ei ole selles, kas tuumajaam tuleb, vaid selles, millal ja kuhu ta tuleb,» uskus Liive. «Kas see saab paiknema Eestis, Leedus või Soomes, on iseasi.»
«Tuumaenergia nagu ka taastuvenergia on Eesti Energiale olulised suunad, kuid meie strateegilise energiajulgeoleku tagab siiski meie põlevkivi,» lausus Sandor Liive.
Raul Sulbi
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
1 comment:
04.12.2009 07:37
lugeja : võtsin ette ja lugesin läbi Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020. Ma ei tea, kas see on sama versioon, mille valitsus nüüd kinnitas, aga ju ta on, kuna tõmbasin selle ministeeriumi kodukalt. See toetub elektritarbimise trendidele kuni aastani 2007. Arengukava üks alustest on eeldus, et jätkub kiire majanduskasv ja suureneb elektritarbimine ja üleüldse on kõik ainult kasvav. Kava koostajad oleks nagu oma töö valmis saanud 2008.a. keskel ja siis kuhugile Egiptusesse palmi alla sõitnud. Viimase aasta-pooleteise jooksul on toimunud väga olulisi muudatusi majanduses, mida peaks nii olulises dokumendis arvesse võtma. Mina pooldaks rohkem väikeste koostootmisjaamade rahamist. Tänaseks on välja töötatud tehnoloogiad ka väiksemate efektiivsete koostootmisjaamade rajamiseks. Ei pa olema 100MW, nagu Väo või Anne CHP, võiks olla ka 10MW jaamad. See tähendaks 3 MW elektrit ja 7MW soojust. sellised jaamad sobiks heasti ka väiksematesse linnadesse (kasvõi olemasolevate katlamajade baasil Keila, Haapsalu, Valga, Võru jnejne). Kohalikku puidumassi jagub täiesti piisavalt olulisemalt suuremas mahus koostootmise rakendamiseks. Saavad tööd väiksed ülestöötamise, hakkimise ja transpordi firmad. See oleks oluline süst ka meie majandusele. See hala, et nüüd aetakse Eesti metsad ahju ja põletatakse väärispalki on lollus. Meil on biomassi piisavalt, et pool Eesti energiavajadusest koostootmise abil katta. See oleks tõeline energiasõltumatus, sest 100 jaama korraga rivist välja lüüa on väga raske. Narva suured ja võimsad katlad on haavatavad. Teadjamad oskavad ehk rääkida, aga selleks pole üldse palju vaja, et katel rivist välja lüüa.
-0 -1 +1 +3
04.12.2009 08:11
lugeja : veel eelmise jutu jätkuks, et pool energia vajadusest on ehk üle paisutatud, aga kindlasti biomassil baseeruva koostootmise maht võiks olla oluliselt suurem. 3-4 MW CHP-sid saaks püsti panna sadu, igal tehnopargil või väiksemal linnal võiks olla üks selline. “BIOMASSI JA BIOENERGIA KASUTAMISE EDENDAMISE
ARENGUKAVA AASTATEKS 2007–2013” näeb ette, et maksimaalne koostootmise maht on 106 MW elektrit ja 330 MW soojust, aga see võtab arvesse just jaamasid võimsusega alates 10 MW. probleemiks on muidugi suvine vähene soojatarbimine. Ent kui arendada aastaringselt soojusenergiat vajavat tööstus CHP baasil (pelletite kuivatamine jne), siis saaksime oluliselt suurema soojustarbimise ning elektritootmise võimaluse. Selline naiivne arvamus siis :)
Post a Comment