Kuressaare hakkab tootma elektrit toidujäätmetest http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=16669&sec=1

Kuressaare hakkab tootma elektrit toidujäätmetest

Pärast Kullimäe puhastusseadmete rekonstrueerimist 2010. aasta teisel poolel alustab AS Kuressaare Veevärk toidujäätmete vastuvõtmist, et kasutada neid puhastusseadmel elektri tootmiseks.

Toidujäätmete kasutamine on osa Kuressaare Veevärgi plaanist hakata pärast puhastusseadme rekonstrueerimist Kuressaare linna reovee jääkmudast tootma soojusenergiat ja elektrit.
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Illar Noot ütles Oma Saarele, et hinnanguliselt tekib Kuressaare linnas aasta jooksul paar tuhat tonni toidujäätmeid.

“Palju sellest elektrit saab toota, see selgub ilmselt puhasti projekteerimise käigus,” sõnas Noot, kelle sõnul müüakse elekter kas Eesti Energiale või kasutatakse puhastusseadme vajaduste katteks.
Noot selgitas, et biolagunevate toidujäätmete kasutamine energiatootmisel on linnale kasulik ka seetõttu, et sellega vähenevad mandrile veetava prügi kogused ja kulud.

Noot rääkis, et kui haridusasutuste ja toitlustusasutuste köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine ilmselt mingi probleem ei ole, siis eraisikute käest toidujäätmete kogumine eeldab majade juurde eraldi konteinerite paigaldamist.

Sarbuss

Toidujäätmed peavad kindlasti olema eraldi sorteeritud, sest Kuressaare Veevärk segajäätmeid vastu võtma ei hakka.

Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise kohustus tekib Kuressaares 1. jaanuarist 12 ja enama korteriga majades.
Linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles Oma Saarele, et Kuressaares on selliseid maju üle 30. Biojäätmete konteinereid on võimalik osta 100- ja 240-liitriseid.

Valdil ei olnud infot, mis seis on nende majade ühistutel või haldajatel eraldi biojäätmete konteinerite hankimisega. “Näidismajana võiks aga välja tuua Pikk 60 korteriühistu, kes Marek Schapeli eestvedamisel on väga kohusetundlik ja eesrindlik,” sõnas Valt.
Kuressaares maksab alates 1. jaanuarist 100-liitrise segaolme- või biojäätmete konteineri tühjendamine 28 krooni koos käibemaksuga ja 240-liitrise konteineri tühjendamine 65 krooni.

Karli Valt möönis, et loogiline oleks, kui eraldi kogutud biojäätmetest lahtisaamine läheks inimestele vähem maksma. Kuid OÜ Prügimees taotles esialgu biojäätmete eest koguni suuremat tasu, viidates, et konteinereid on vähe ja nende juurde eraldi sõitmine läheb kalliks.

“Lepiti siiski kokku, et biojäätmed segajäätmetest kallimaks ei lähe, sest muidu võinuks tekkida oht, et inimesed ei kogugi biojäätmeid eraldi ja panevad kõik segajäätmete konteinerisse,” sõnas Karli Valt.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et eraldi sorteeritud ja kogutud jäätmehooldus Kuressaares ei juurdu, kui ei teki tuntavat hinnavahet segaolme- ja sorteeritud jäätmete vahel.

“Spekuleerimine hinnakujunduse teemal on tänamatu tegevus, lisaks ka keeruline olukorras, kus häid numbreid käepärast võtta pole,” nentis Koov. “Seega saab see hetkel olla vaid minu deklaratiivne kinnitus – Kullimäe metaanitanki valmimisel alaneb ka biolagunevate jäätmete vastuvõtuhind.”
Karli Valt märkis, et hinnanguliselt võiks hinnalangus tulla 10–15 protsenti.

Ain Lember, Andres Sepp