Kohila valda planeeritakse suurt ökoküla http://www.greengate.ee/?page=4&id=7653

Kohila valda planeeritakse suurt ökoküla (Nädaline)

05.02.09

Veel uudiseid

Pildil on Lilleoru ökoküla ehitusplats (foto: www.lilleoru.ee)
27. jaanuaril toimus Salutaguse teabetoas teine külakoosolek tutvustamaks kohalikele elanikele, kui kaugele on jõudnud Baltic Estate 1 Salutaguse arendusplaanidega, kirjutab Nädaline.

Arendusplaane tutvustasid arendaja Baltic Estate 1 kontaktisik Eestis Harald Kitzmann, arhitekt Kaie Enno ja Kohila valla arhitekt Rein Ailt. Harald Kitzmann selgitas hiljem Nädalisele, et Baltic Estate 1-le kuuluv Salutaguse Land OÜ omab Salutagusel 218 hektarit maad, kuid eelmise aasta augustis algatatud detailplaneering hõlmab maa-ala suurusega 250 hektarit. Eesmärk on arendusse kaasata ka vahetud naabrid.

Teaduspõhine tootmine

Arendust tutvustavast lühifilmist selgub, et Salutaguse maastik on arendajate silmis „väga vaheldusrikas ja paljude kasutusvõimalustega: metsad, looduskaitse- ja puhkealad vahelduvad veespordi harrastamiseks sobivate veesilmade, matkateede ning elamis- ja äripindadega“.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna lektorina töötav Harald Kitzmann lisas, et eesmärk on tuua piirkonda väikese või keskmise suurusega innovatiivsed ettevõtted. „Laias laastus on meie visioon, et siia tuleksid teaduspõhine tegevus ja tootmine,“ ütles Kitzmann, täiendades, et selline tootmine tooks kokku spetsialiste ja teadlasi nii Eestist kui ka välismaalt. Võimalik on koostöö näiteks Tallinna Tehnikaülikooliga, aga ka teiste ülikoolidega.

Salutaguse küla on välja valitud seetõttu, et Kohila vald asub Tallinna lähedal ning ühendus pealinnaga on hea, samuti on ostetud krundil olemas juba gaasi-, elektri- ja veeühendus. „Kohal on väga palju eeliseid,“ kinnitab Kitzmann ülalmainitud reklaamfilmis ja täpsustab, et Eesti prognoositav majanduslangus pole arendajale probleemiks, kuna tegemist saab olema „mahearendusega“, mis peaks lõplikult valmima 10-15 aasta jooksul.

Traditsioonilise ja ökoküla sümbioos

„Meie arhitekt Kaie Enno on välja toonud kolm võimalikku arengusuunda: traditsiooniline eesti küla, ökoküla ja kolmas oleks vahepealne variant. Kõige tõenäolisem on ilmselt viimane variant: päris kommuuni ei tule, aga samas oleme paika pannud ökoloogilised mõisted, näiteks emissioonivaba tootmine ja ökoloogiline põllumajandus,“ selgitas Harald Kitzmann arenduse üldpõhimõtteid.

Baltic Estate 1 kontaktisik ütles, et arendus võiks juurde tuua umbkaudu 1000-1500 inimest, kuigi täpselt ei ole arv veel kindel. Sellest lähtuvalt tuleks arendatavale alale 300-500 elamisühikut ehk elamut, väiksemaid rida- ja korterelamuid (kuni kolm korrust).

Üksikelamute kruntide minimaalsuuruseks on arvestatud 1500 ruutmeetrit, kuid need võivad ulatuda ka 5000 ruutmeetrini või olla suuremadki, sõltuvalt ostja soovist.

„Äripiirkonna kõrvale on kavas rajada turuväljak, millest kujuneb nii selle asula kui ka ümbruskonna elanike jaoks elav kokkusaamise koht. Siin saab käia poodides, külastada ühiskondlikke hooneid, tarbida teenuseid,“ tutvustab arendust lühifilm. Harald Kitzmann kinnitas, et tõepoolest on arendajatel kavas rekonstrueerida kohalik mõisahoone.

„Kuna see on ilus mõisahoone, ajaloolise väärtusega ning hävinud alles hiljuti, siis on seda võimalik taastada ja kasutusse anda külakeskusena,“ rääkis Kitzmann. Esialgu käivad selles küsimuses alles läbirääkimised vallaga.

Biogaas

Kuidas sobib loodav küla, milles järgitakse vähemalt osaliselt ökoküla põhimõtteid, Salutaguse pärmitehase naabrusse? „Üks võimalus on kasutada pärmitehase jääke biogaasi tootmiseks. Loomulikult sõltub see ka pärmitehase enda arendusplaanidest. Hetkel meil veel konkreetseid kokkuleppeid ei ole, aga see on kindlasti üks arvestamist väärt võimalus,“ selgitas Kitzmann.

Ta lisas, et biogaasi oleks võimalik toota ka aiajäätmetest, heitvee puhastusseadmetest tulevatest biojäätmetest. Alati on võimalik kasvatada ka maisi või muud energiarikast taime, kuid seda varianti kavas ei ole.

Harald Kitzmann lisas, et üks uue arenduse prioriteete olekski taastuvenergia kasutamine, sest arendajate soov on olemasolevaid võrke mitte väga palju koormata. „Ka maailmas on see suund, et energia tootmist detsentraliseeritakse,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikoolis töötav Kitzmann.

Inimestele, kellele ei pruugi meeldida idee tiheasustusest senise hajaküla asemel, selgitas arendaja kontaktisik: „Selle projekti eesmärk on koos külarahvaga küla edasi arendada. Kui praegu Salutagust vaadata, siis jääb mulje, et küla on natuke maha jäänud.

Aga kui tuleb elav külakeskkond, tööandjad, arvestatud on vaba aja veetmise võimalustega, sealhulgas sportimisvõimalused ja kultuuri tarbimise võimalus, siis see on ju positiivne kõigile.“

Heli Talinurm, Nädaline

Harald Kitzmann lisas, et üks uue arenduse prioriteete olekski taastuvenergia kasutamine, sest arendajate soov on olemasolevaid võrke mitte väga palju koormata.

Harald Kitzmann lisas, et üks uue arenduse prioriteete olekski taastuvenergia kasutamine, sest arendajate soov on olemasolevaid võrke mitte väga palju koormata.

Harald Kitzmann lisas, et üks uue arenduse prioriteete olekski taastuvenergia kasutamine, sest arendajate soov on olemasolevaid võrke mitte väga palju koormata.