Vaja on toetada roheliste töökohtade teket

http://www.epl.ee/artikkel/488061
Eesti haridussüsteem taastoodab töötust

Europarlamendi saadik Indrek Tarand ütles riigikogus tööhõiveteemalisel arutelul, et ettevõtluse arendamiseks on vaja haridusreformi, rohelisi töökohti ning riigikogu liikmete väljaarvamist ettevõtete nõukogudest.
Indrek Tarand Euroopa parlamendi liige 16. veebruar 2010 13:15

/---/Osutan ühele väga vanale ettevõtluskeskkonda saastavale nähtusele, mille likvideerimine ei seisa globaalse konjunktuuri taga. See on vajadus lõpetada põhiseadusega vastuolev situatsioon, kus riigikogu liikmed kuuluvad ettevõtete nõukogudesse. Põhiseadusega paikapandud võimude lahususe printsiibi järgimine on peaaegu ainuke asi, mida riigikogu saab seaduslikkuse tagamiseks ja õiglaste mängureeglite kehtestamiseks ise ja otsekohe teha ning mis omakorda annab aluse ka teistelt samade reeglite täitmist nõuda.

Rahvaesindaja ei ole valitud mikromajanduse tarbeks, vaid temalt oodatakse ettevõtluskeskkonna arendamist õigusliku ruumi loomise ja korrashoiu kaudu.

Pisut ka partokraatiast ja kleptokraatiast, mis ettevõtluskeskkonda Eestis saastab. Riigiettevõtluse ja erakonnademokraatia puntrasse sõlmumine on suur probleem, sest korruptsioonil on lõppkokkuvõttes omadus inflatsioonilist survet tekitada. Meil on aga suudetud tekitada samasugune surve ka eraettevõtlusele.

Laiduväärse olukorra, kus ettevõtjad ostavad parteidelt endale tulevast turuosa, likvideerimiseks ei piisa enam ainult poliitikuist, siin on tarvis moraalset suunamuutust ka ettevõtjate seas, ennekõike nende suurte organisatsioonide liikmetele kohustuslikku käitumisjuhist, sest altkäemaksul on kaks otsa - pole andjat, pole ka võtjat ja vastupidi.

Vaja on toetada roheliste töökohtade teket

Mis mõtet on 3 miljonit innovaatilistesse lahendustesse panustada, kui sama raha eest erinevaid erakondi toetades saab tulevase riigihankelise tellimuse niikuinii? Ja eriti koomiline on ettevõtjate jutt, et rahaliste annetuste kaudu toetavad nad maailmavaadet. Sest korraga toetatakse ju nii sotsiaaldemokraate, Reformierakonda, IRL-i ja Keskerakonda, ja see saab olla tunnistus ainult maailmavaatelisest segadusest toetaja peas.

Kuidas ettevõtjate ja erakondade sümbioos ettevõtluskeskkonnaga seotud on, on nüüd seletatud. Kuidas see tööhõivet suurendada saaks, on sellest tuletatav, sest ilma säärast tüüpi, käsi-peseb-kätt-rahanduseta saaksid turul jätkata ka need ettevõtted, kelle ärieetika on neid siiamaani hoidnud parteilise meelehea libedale teele laskumast, kuid kelle olelusvõitlus on selle võrra raskem olnud. Neid ettevõtteid ei olegi nii vähe ja töökohti on neis samuti üsna arvukalt.

USA tööstusministeerium on väljastanud dokumendi, mis soosib roheliste töökohtade teket, niinimetatud rohekraede kerkimist sini- ja valgekraede kõrvale. Ma tsiteerin kolme põhilist. Tuleb õpetada just nimelt oskusi ja ameteid, millel on selge roheline energia- ja kliimasäästlik mõõde, viia rohelisi oskusi andev haridus erinevate tehnikate ja elukestva õppe põhimõtetega valijateni, vajajateni ehk siis tegelikult igaüheni, mis on ka valijateni, ja arendada kliima- ja keskkonnasõbralikke oskusi just avalikke projekte realiseerides. Ning just viimase punkti täitmiseks, muide, ongi loodud Kredexi tilluke üksus nimega kliimaagentuur.

Eesti haridussüsteem on mitte rahalises, vaid sisulises pankrotis

Nagu ma eespool ütlesin, ei ole erakondade, valitsuse ega parlamendi käes erilisi võimalusi majanduskriisi kiireks lõpetamiseks ja kadunud töökohtade endisel kujul taastamiseks. See tähendab, et hetkel hädasolijatele töökohtade lubamine on tegelikult inimeste petmine. Pettuse viljelemise asemel on meil aga võimalus keskenduda sellele, et teha tulevikus kergemaks nende elu, kes sisenevad tööturule aasta, viie või viieteistkümne pärast.

Korralik asümeetriline vastus majanduse struktuursele viletsusele ja suurele tööpuudusele on haridusreform. Haridusreform on teie teha, lugupeetud riigikogu. Kui te soovite, et 10 aasta pärast koolides valmivad noored ei osaleks noorte tööpuuduse suurendamises, vaid looksid tarku töökohti kõigepealt iseenesele ja siis ka teistele enda ümber, tuleb koolikorraldust ja õppeseisu praegusega võrreldes tundmatuseni muuta.

Täpselt sama kehtib kõrghariduses. Teie käes on kõrghariduse riigitellimuse sõnastamine, aga lubage küsida, kas te olete seda sõnastanud või olete pigem löönud käega ja lasknud asjadel olla nii, nagu nad alati on olnud. Kes tellib sadu avaliku halduse magistreid, suhtekorraldajaid, sotsiolooge, tuhandeid juriste jne?

Praegusel hetkel saan ma öelda niipalju, et meie koolisüsteem algharidusest kõrghariduseni on sisuliselt ehk pankrotis, võib-olla rahaliselt mitte. See on töötuse taastootmise süsteem. Kuni ei algatata sisulisi reforme Eesti hariduses, ei lahendata ka ühtki tööhõivega seotud küsimust ning kõik see, mida täna kavatsete lubada tööpuuduse leevendamise asjus, on puhas silmakirjalikkus või paremal juhul Moskvitši putitamine.

Kuna te millegipärast ei alustanud haridusreformi eile, siis on vältimatu alustada seda täna, ja mitte mingi lõputu protsessina, millele kaasa elades ka meie praegused lapsed pensioniikka jõuavad, vaid selge tähtaja ja konkreetse plaaniga.