Kreeka veebiväljaanne: Eesti kui finantskoonduslaager!

http://ersp.ee/?page=54&lang=est

(13.06.2010) „Lõpuks on leitud üks riik, mis sobitub Berliini nägemusega Euroopa finantsilisest Dachaust: see on Eesti, mille euroalaga liitumine 1. jaanuarist 2011 otsustati eurotsooni rahandusministrite kohtumisel Luxembourgis, seisab Kreeka veebiväljaandes Ethnos Online, mida vahendab Äripäev.

„Eestlased siiski painutasid oma pead alla selle asemel, et mässama hakata. Niisiis, samal ajal, kui nad vajusid vaesusse ja kannatusse, jõudsid numbrid enneolematutesse kõrgustesse,” kirjutab artikli autor George Delastik.

„See on täpselt see, kuidas sakslased ja teatud Euroopa neoliberaalsed ringkonnad unistavad degradeerida riike ja rahvuseid üle kogu EL-i. Õnneks ei ole ega taha me kunagi saada eestlasteks! Meie ning paljud meie sarnased rahvad ei ohverda inimesi numbrite nimel,” lõpetab Kreeka veebiportaal.

Veebilehe ersp.ee toimetasel on hea meel tõdeda, et uue maailmakorra tegijate „paipoisi” staatuses oleva Eestiga toimuv hakkab silma ka välismaal. Pole mingi eriline saladus, et Eesti võeti eurotsooni vastu tänu oma eeskujulikule eelarvepoliitikale „teistele eeskujuks”, kuna vaid 0,1 protsenti jewroliidu majandusest hõlmavana me mingit muud rolli seal omama ei hakka.


Kreeklased ei ole orjameelsed eestlased, vaid suudavad võidelda oma õiguste eest.

Arenenud kodanikuühiskondadega riikides ei ole võimalik rahvaid sel moel vastupanuta rõhuda, nagu on tehtud seda „uhkete ja hääde” eestlastega. Suuremale osale eestlastest näib pärisorja mentaliteet paremini sobivat kui väärika riigikodaniku oma.

Naeruväärne, kuidas kartellimeedia pidevalt avaldab igasuguste finantstegelaste kiitust Eesti kohta ja meie kõikvõimalikud valitsusmeelsed „arvamusliidrid” neid kiitmisi meedias kommenteerivad, andes selgelt mõista, et meie neoliberaalsel kursil olev poliitika on ainuõige. Paraku on see „edukas” eelarvepoliitika käinud vähemkindlustatute ehk nn tavaliste inimeste arvelt.

Julgeks juhtida tähelepanu sellele, et peale 1. jaanuarit tuleb ka Eestil anda proportsionaalne osa hättasattunud eurotsooni riikide (kes on oma kodanike heaolust hoolinud) abistamisse, sest Eesti on ju olnud edukas oma eelarve tasakaalus hoidmisega. Mis sellest, et selletõttu on meil tohutu tööpuuduse ja viletsuse levik...