http://puhaselu.blogspot.com/2009/10/minu-murgine-kindlus-ehk-kodukeemiast.html
28 October 2009
Minu mürgine kindlus ehk kodukeemiast ja keemiavabast kodust
"Minu kodu on mu kindlus"...
Kui sageli me aga mõtleme selle peale, et see "kindlus" võib osutuda hoopiski mürgikambriks ?
Kas Sa tead kui "mürgine" Sinu kodu on ?
Sellise veidi kõheda sissejuhatuse all tahaks rääkida kodukeemiast ja keemiavabast kodust.
Reklaamid räägivad meile, kui hästi mingi vahend plekke eemaldab või pindu puhastab, kuidas mugavalt ja automaatselt pihustatakse sinu ruumidesse üht või teist lõhna, et kodu oleks "värkse" ja kuidas see või teine pesupulber muudab pesu pehmeks ja hästilõhnavaks.
Nende toodete toksilisest koostisest ja kahjulikest mõjudest tervisele reklaamides aga targu ei räägita.
Erinevad uuringud näitavad, et meie kodudes on kohati kuni 50% kõrgem saastatuse tase kui õues, seda justnimelt erinevate puhastusvahendite ja kodukeemia tõttu.
Kui inimestelt küsida, kui suureks peavad nad oma igapäevaelus kemikaalidega seonduvat ohtu ja terviseriske, vastavad üllatavalt palju, et see ristk on väike, kuna nad ei puutugi kemikaalidega kokku ! Inimesed lihtsalt ei adu, et ka igasugune kodukeemia tähendab ohtlikke kemikaale.
Nii hingame me neid kemikaale enesegi teadmata sisse, see satub puhastatud pindade kaudu meie nahale ja toidulauale...
Meid kodus kõikjal ümbritsevad keemilised ained ei pruugi oma kahjulikku mõju avaldada koheselt - see võib avalduda alles aja möödudes või suisa järeltulevatel põlvedel. Allergiad, pidev väsimus, peavalud, sagedased hingamisteede haigused või punetavad ja väsinud silmad - kõik see võib muuhulgas viidata kokkupuutele kemikaalidega, mis meid ümbritsevad.
Kemikaalide pikaajalist mõju inimesele on uurima hakatud alles hiljuti. Uuringud näitavad, et kemikaalid võivad põhjustada hormoonsüsteemi kahjustusi, viljatust või probleeme viljastumisega, raseduse katkemisi ning enneaegset sünnitust. Samuti kroonilisi haigusi, vähkkasvajaid ning laste käitumishäireid. Lisaks on kodukeemia suuremal või vähemal määral ohtlik ka keskkonnale ning nii mõndagi kodukeemiatoote pakendit ei tohiks tegelikult üldprügi sekka visata.
Kõige vastuvõtlikumad on loomulikult lapsed, uuringud näitavad, et lapsele avaldab kodukeemia mõju juba enne sündi - ema raseduse ajal. Isegi isegi kui pärast lapse sündi keemiliste tarbevahendite tarvitamine lõpetati, on kahjud juba olemas.
Kui aastaid tagasi kannatas Eestis allergia all umbes 8% inimestest, siis nüüd on allergikute osakaal linnades kasvanud ca 20% elanikkonnast, neist suur osa on lapsed.
Ehk siis - enne seda, kui ostad poest järjekordse uue keemiatoote mõtle - kas mul on seda ikka vaja või saab ka teisiti !
Kindlasti tasuks eelistada loodustooteid või ökomärgistusega tooteid, sest need on ohutumad nii tervisele kui keskkonnale.
Pat Thomas räägib oma raamatus „What´s in this stuff?” („ Mis selle sees on?”) erinevatest kodukeemiatoodetest ja nende kahjulikest mõjudest:
Õhuvärskendajad
Õhuvärskendajaid ei puhasta ega värskenda tegelikult õhku ! Nad lisavad sinna sinu ninale meeldivamat lõhna, mis jätab ebameeldiva lõhna lihtsalt tahaplaanile.
Suurem osa neist sisaldavad formaldehüüdi, mida peetakse kantserogeeniks, võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone, nahapõletikku, peavalusid, limaskestade ärritusi, liigese- ja rinnavalusid, kurnatust, uimasust ja immuunsüsteemi häireid.
Teine peamine õhuvärskendajates kasutatav aine - fenool - võib põhjustada nahalöövet, külma higi, krampe, vereringehäireid või ka ekstreemsetel juhtudel koomat.
Minu arvates on igasuguste lõhnapihustite ja nn. "õhuvärskendajate" või wc lõhnastajate kasutamine täiesti lubamatu, eriti kodudes, kus on lapsed. Nende reklaamimine ja propageerimine tuleks aga hoopsiki keelustada ning inimesi tuleks rohkem teavitada nendega seotud ohtudest.
Hästi lõhnab korralikul tõhutatud ja puhas kodu, õhuvärskendi vaid "matab" üht lõhna teisega, sisse hingates tekitavad need aga allergiaid, limaskestadeja kopsude ärritust ja hingamisteede haigusi, samuti mõjuvad ärritavalt silmadele.
Kui tõesti tahad lisaks värskele õhule tuppa mingit "aroomi", kasuta pigem looduslike eeterlikke õlisid või nn. "lõhnapatju", mis on täidetud looduslike ürtidega.
Poleerimisvahendid
Kas sa tead, mis on selle hind, et su mööbel lõhnalapiga puhastamise järgselt sidrunilõhnaline ja läikiv tundub? Mööblipuhastid ja lõhnastatud puhastuslapid sisaldavad ammoniaagi formaldehüüdi (ammonia formaldehyde), mis on üks tüüpilisi astma tekitajaid. Puidu puhastamiseks saad hea efekti ka näiteks kerge äädika ja vee lahusega, mis on täiesti keemiavaba ja odav puhastusvahend.
Vaibapuhastajad
Vaibapuhastusvahendid sisaldavad kemikaale, mis talletuvad vaibamustrisse ja imbuvad sealt vaikselt ümbritsevasse keskkonda. Eriti ohtlikud on aga igasugused plekieemaldajad. Kui neid suures koguses kasutada ja korralikult välja pesemata jätta, võivad need põhjustada näiteks maksa- ja neerukahjustusi.
Tualetipuhastajad
Tualett peab ilmselgelt igas kodus läikima, kuidpigem tasuks eirata TV´st tuttavat relaami "WC puhastamine ei pea olema nagu ettevalmistus olümpiaks" ja tasuks veidi rohkem vaeva näha läikimalöömise nimel ning vähem kasutama tugevaid kemikaale sisaldavaid "üliefektiivseid tooteid". Paljud tugevad tualetipuhastajad sisaldavad fenooli, mida meditsiin kahtlustab ühe võimaliku vähitekitajana. Kui tualettpoti veepiiril on mustus, proovi sellest vabaneda hoopis paari C-vitamiini tabletiga, jättes need mõneks ajaks tualetivette lahustuma. Ka Coca-Cola light teeb WC potiga imesid ja sobib väga hästi glasuuri puhastamiseks.
Pesupehmendajad ja pesupulbrid.
Puhtusest lõhnavat "sirelihõngulist" pesu on küll kapist mõnus välja võtta, aga kas puhtus ei peaks olema mitte ilma lõhnata ? Pesupehmendajad ja tugevad konsentreeritud ning lõhnastatud pesupulbrid on põhjuseks väga paljudele nahaärritustele, allergiatele ja ka peavaludele. Paljusid tuntud pesupulbreid valmistatakse pertooleumitööstuse jääkmaterjalidest, mis ei ole sugugi looduslikud. Kui vähegi võimalik, kasuta vana ja head pesuseepi ja pesumasina jaoks vali pisut kallim aga allergiavaba pesupulber. Julgen kindlalt soovitada ka pesupähkleid ning pesumagnetit. Pesumagneti kohta loe SIIT, pesupähklit ekohta näiteks SIIT.
Nõudepesumasina pesuvahend
Nõudepesumasin teeb meie elu küll palju mugavamaks, ettevaatlik ja tähelepanelik tuleks olla aga pesuvahenditega. Paljud neist sisaldavad kuiva kloori, mis masinat avades aurupilvena tuppa paiskub. See aga võib põhjustada silma ja hingamisteede probleeme.
Nõudepesuvahendid
Väga paljud tuntud nõudepesuvahendid sisaldavad üllatavalt suurtes kogustes ohtlikke aineid. Milliseid nõudepesuvahendeid osta ning milliseid kinldasti mitte, võite lugeda näiteks SIIT
Klaasipuhastusvedelikud
Enamus klaasispreidest sisaldavad kemikaale, mis põhjustavad silma-, kurgu-ja nahaärritust.Akna raame saate näiteks puhastada sidrunimahlaga - laske sel umbes 10 minutit toimida ja peske siis puhta veega maha. Aknaklaase saab väga hästi pesta veega, kuhu on lisatud natukene äädikat, mis jätab klaasid sätavaks ja kirkaks. Kui aknaklaas on kaetud rasvase mustusega (näpujäljed,, autohetigaasidest mustus jne), lisage pesuveele veidi soodat. Kasutada võib loomulikult ka ökoloogilisi puhastusvahendeid nagu näiteks Ecover, Sodasan või Sonett.
Põrandapuhastusvahendid
Põranda kiirpuhastusvahendite turg on pidevalt kasvav, nendes vahendites sisalduvate kemikaalidega pidevalt kontaktis olles võivad kaasneda närvisüsteemihäired, mille korral tunned ennast pidevalt nagu oleksid kergelt purjus.Taas kord kasuta pigem puhast vett koos sortsu äädikaga. Kui põrand on mustem, siis aitab tavaline seebivesi selle puhtaks teha.
Antibakteriaalsed seebid ja puhastustooted.
Enamus tavakasutuses olevaid antibakteriaalseid puhastusvahendeid sisaldavad triklosaani, mis on üks dioksiini vormidest ja mida seostatakse immuunsüsteemi nõrgenemise, fertiilsuse languse, hormonaalsüsteemi häirete ning sünnidefektidega.
Muide - tavaline seep hävitab 99,4% bakteritest, antibakteriaalne seep 99,6% ! Kas see 0,2% on tõesti seda ohtu väärt ?
***
Mõned nipid :
* Lihtsa pesuvahendi igaks otstarbeks saad kui segad 4 sl soodat 1l kuuma vee kohta.
* Mustemate pindade puhastamiseks: 1/8 kruusi pesusoodat, 1sl ökoseepi ja 1/4 kruusi äädikat ja 2l kuuma vett.
* Pesuloputusvahendi võid pesumasinas asendada tavalise äädikaga. See puhastab masinat ka katlakivist, mis vähendab veelgi keemia hulka majapidamises.
* Pesu hulka võib panna magnetpalli, mis muudab pesuvee pehmemaks ja hoiab ära katlakivi tekke. Magnetpall on piiramatu kasutusajaga toode, mis hoiab kokku raha. Magnetpalle saab kasutada WC paakides, nõudepesumasinates, jne. Küsida võid neid igast loodustoodete- või ökopoest.
* Pesupähklitega saad pesu pesta, vedelpesuainet valmistada ja isegi šampoonina kasutada. Need on Indiast pärit looduslikud pesuvahendid. Pesupähklid on müügil erinevates ökopoodides. Pesupähkel ei eemalda raskeid plekke, aga lihtsama mustuse peseb ära. Hullemad plekid saab ära sapiseebiga. Sapiseepi leiab ka ökopoodidest. Sapiseebiga saab pesta ka villaselt pesult plekke ja lasterõivaste plekke.
* Kellel pole viitsimist kasutada traditsioonilisi pesuvahendeid, võib valida ökokodukeemia sarjade hulgast endale sobiva: Ecover, Sonett, Almawin jne. Kõikide nende sarjade kohta leiab infot ka interneti teel. Need sobivad enamasti ka allergikutele. Ökokodukeemiat tuleks kindlasti eelistada, kui on lokaalse veekasutusega majapidamine. See tähendab, kui pärast pesu pesemist viskate vee põõsa alla. Muidu sööte/joote pesuvahendid endale sisse ja rikute väärtuslikku põhjavett.
* Kodukeemia hulka saab vähendada ka korralike koristusvahendite abil. Näiteks mikrofiiber puhastuslapid võimaldavad kergema mustuse eemaldada ilma keemiata.
* nõud saab väga hästi puhtaks sinepipulbriga.
* klaasid, peeglid, aknad - pane pesuvette veidi äädikat, rasvase mustuse puhul soodat ning sorts puhast alkoholi. Võta 2 supilusikatäit äädikat ja lisa see kolmele liitrile veele. Lahust võib kasutada ka pihustiga pudelis. Kindlasti kuivata lapiga, mitte paberiga.
* kui Sul on kodus mõni toru umbes, tee ohtliku "Torusiili" kasutamise asemel nii :
Vala125g söögisoodat kanalisatsioonitorust alla ja lisa vähemalt 1 tassitäis äädikat.
Kata äravoolutoru korgiga.
Oota paar minutit.
Seejärel loputa toru keeva vee ja soola seguga.
* Pliidiraual ülekeenud toidu kõrbelõhna aitab eemaldada veel kuuma pliidiraua pesemine äädikaveega. Tuulutage pärast kindlasti ka tuba.
* Kui köögikappi on tekkinud paha lõhn ja kapi pesemine ei aita, pane 1-2 tl kohvipuru salvräti või riidest taskuräti sisse ja aseta see kappi.
* Külmikut võib hea lõhna saamiseks hõõruda ka sidruniviiluga. Lõika sidrunist veidi paksem viil, hõõru kapi pind sidrunimahlaga kokku ja lase 10 minutit seista ning loputa. Pärast pesemist ja kuivatamist lase külmikul umbes pool tundi tuulduda.
* Praeahjust kaob halb lõhn või ka vana toidulõhn, kui kuuma ahju asetada kauss kuuma veega, kuhu on lisatud kas sidruni- või apelsinikoored. Laske veel 10 minutit ahjus muliseda.
* Kui kätele on jäänud ebameeldiv lõhn (kala, sibula, küüslaugu vms lõhn), tasub käsi enne seebiga pesemist hõõruda soolaga või leotada neid 1-2 minutit lahjas äädikavees.
* Kui tahad, et su kodus oleks siiski ka mingi "aroom"; kasuta selleks naturaalseid aroomiõlisid (näiteks lõhnalambis) või naturaalsetest üritdest "kotikesi". Neid võid asetada ka vannitupp aning WC´sse.
* nõudepesumasinas kasuta pesuvahendi või tabelttide asemel tavalist soodat - tulemus on parem, kui misiganes muud vahendit kasutades.
* WC poti ning kraanikausi seinad saad puhtaks, kui raputad sinna söögisoodat, nühid kergelt harja või lapiga, lisad veidi äädikat, ootad natuke ja loputad siis puhta veega.
* et saada lahti plekkidest riietel, võta 1/3 klaasi äädikat ja 2/3 klaasi vett. Puhasta saadud lahusega plekikohta mõne pehme riidetükiga, seejärel pese nagu tavaliselt.
* vaibalt ja põrandakatetelt saad plekke eemaldada, kuisegad kokku 1 osa äädikat, 8 osa vett ning 1/16 osa sidrunimahla.
* selle asemel, et puhastada ostetud puu- ja köögivilju ühest keemiast teise keemiaga, sega omavahel 1 osa äädikat ja 3 osa vett ja puhasta sellega. Eemaldab ka pestitsiidijääke.
1 comment:
http://puhaselu.blogspot.com/2009/10/minu-murgine-kindlus-ehk-kodukeemiast.html
Aet said...
Väga asjalik ja oma valdkonnas hästi koondatud blogipostitus. Olen seda temaatikat lugenud erinevatest allikatest, tasapisi pannud enda jaoks kokku ka just sarnase pildi. Kasutan samuti võimalikult vähe kodupuhastusvahendeid, kui, siis kindlasti ökomärgiga tooteid.
Kõige rohkem hoian erinevate puhastusvahenditega kokku puutumast last - olen oma 3 a 9 kuust last pesnud elu jooksul üksikud korrad šampooni ja seebiga (need olid ökod). Pead pesen siiani enamasti vaid veega - lugesin kunagi, et ka inimesel on juustel isepuhastuv süsteem, kuid täiskasvanud on selle endal šampoonidega ära rikkunud - lapse juuksed on aga kui lambavill - ei ima algul tükk aega vett, kuna kaitsekiht on peal. Juuksed ei näe kunagi tal rasvased välja.
Enda peal pole juuste isepuhastuvat süsteemi katsetanud, kuigi tean, et ka täiskasvanutel annab seda taastada, aga mina proovin hoiduda kreemidest - kreemidega harjutab samuti naha ära ja tekitab sõltuvuse. Naha aitab siledana hoida ka õige toitumine, kuigi ekstreemtingimused nagu liiga palju vett ja külma rikuvad nahka - siis on kreem hädavajalik.
05 November, 2009
Post a Comment