Valetaja on propagandist, liigkasuvõtja on arendaja, väljapressija on esindaja labasus on seltskonnakultuur röövel-seikleja on maadeavastaja, sõjard o

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/linnar-priimagi-propagandat-tuleb-oppida.d?id=32136269&com=1

Vennaskond, 15.07.2010 07:01
Paraku tuleb esmalt tõdeda, et inimesele meeldib oma moraalselt ebaeetilist tegevust, ehk siis valelikku käitumist tervikuna, väljamõeldud ja kaudsete pseudotõdedega, nii endale kui ka teiste jaoks paremaks muuta.

Esimene vale on raske. Esimene valega teenitud miljon on raske. Seejärel ei juhtu valetamises tegevusena enam midagi uut ning algab nö. õigustatuse periood.

Juba kujundlikes mõistetes toimub musta valgeks värvimine.

Valetaja on propagandist,
liigkasuvõtja on arendaja,
väljapressija on esindaja
labasus on seltskonnakultuur
röövel-seikleja on maadeavastaja,
sõjard on kaitsja,
jne., jne.

Peamine küsimus ei ole seega mitte propaganda kui valetamise juurde õppimine, ka Priimäe reklaamitud võimalustega, vaid propagandistidest ja propagandast aru saamine ning selle taunimine.

Meil kõigil on oma nägemus, soovitavalt, meid ümbritsevatest asjadest ja juhtumitest. Vanur näeb elutõdesid erinevalt võrreldes koolilapsega. Ühiskonna peamine kohustus on leida parim lahendus nende erinevuste kokku sobitamiseks. Priimäe esitatud kategoristlik populaarsuse tee on omane eelkõige diktatuursetele kooslustele (ka siis, kui see propagandistlikult millekski muuks sõnastatakse). Sellises mudelis töötavad antagonismid patareidena ning elamise energia kulmineerub vastandite leidmisele ja nendega võitlemisele. Propaganda ehk teadlik valede esitamine, kuulub taolise süsteemi põhielementide hulka. Tegelikkust eitatakse, küsimustele vastatakse vastusüüdistustega ning ebaõnnestumised tituleeritakse võitudeks. Rahvamassid allutatakse psühhoosidega teatud raamidesse ning juhi/juhtide kultus muudetakse tähtsamaks kui juhi/juhtide tegelikud teod.

Tavainimene ei küüni (ega tihti talle antud kooliprogrammi tõttu suudagi) aru saama, miks headuse nimel tehaksegi halba, miks ”kõigil on parem” selgitus tähendab siiski, et ainult valitutel on parem, miks valetaja peab valetajateks neid, kes tema valedes kahtlevad.

Selge on siiski üks – kui tavainimene tahab inimlikke elutingimusi ning mõistab oma vastutustunnet ühekordse eluprotsessi läbijana eikellegi elukeskkonnas, siis tuleb aru saada, millistel aegadel ja milliste maailmavaadete puhul on propaganda ja propagandistid, kui petuskeem ja petturid, inimeetiliste prioriteetsuste suurimad varjajad.