Teslast inspireeritud tuulegeneraator

http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/teslast-inspireeritud-tuulegeneraator/#more-3750

Maailma uudised, Tuuleenergia - etea mai 9, 2010

füüsika.ee, 09.05.2010

Uue labadeta tuulegeneraatori, mille ainsaks pöörlevaks osaks on turbiin/kardaanvõll, välja töötanud Solar Aero teadlaste andmetel suudaks see toota energiat sama hinnaga kui seda teevad kivisüsi põletavad elektrijaamad. New Hampshire’is asuv firma patenteeris hiljuti Fulleri tuulegeneraatori, mis on edasiarendus Nikola Tesla 1913. aastal väljastatud patendile.

Labadeta tuulegeneraator on täielikult suletud võrdlemisi väikesesse keresse. Selle asemel, et kasutada võlli ja generaatori pöörlema panemiseks tuulelt energiat saavaid labasid, koosneb Teslast inspireeritud tuulegeneraator mitmest kihiti asetatud ning üksteisest vahepuksidega eraldatud paralleelsetest metallketastest. Kui tuul liigub läbi ketastevahelise ruumi on kettad asetatud nii, et need lisaksid tuulele sissepoole suunatud hoogu, mis omakorda paneb kettad liikuma. Kettad on võlliga ühendatud kodarate abil, mistõttu pöörlevad kettad panevadki võlli liikuma. Patendi omaniku Howard Fulleri sõnul annab generaatori disain tuuleenergia mehaaniliseks energiaks muundamisel maksimaalset efektiivsust .

,,Selliste generaatorite eeliseks on fakt, et need töötavad võrreldes varasematega efektiivsemalt just erinevate vedeliku voolamise kiiruste korral ning seda just tiivakujuliste vahepukside tõttu,” on patendis kirjas. ,,See omadus muudab antud generaatori eriti kasulikuks tuulest energia ammutamisel, mis on juba oma loomuselt väga muutlik.”

Vastavalt EcoGeek‘is ilmunud artiklile oleks sel viisil saadud elektrienergia lõpphinnaks ligikaudu 18 krooni watt, mis moodustab umbes kaks kolmandikku labadega generaatoritega toodetud energia hinnast(USA andmed, toim.). Firma sõnul määrab ketaste arv toodetava energia koguse. Pildil oleva generaatori võimsus on kuni 10 kW.

Labade puudumise üheks suurimaks eeliseks on vähenevad hoolduskulud. Selliseid turbiine oleks võimalik paigutada näiteks tornide või postide otsa, energiat genereeriv osa jääks aga torni alaosasse, mistõttu pole tarvis rutiinseks hoolduseks torni otsa ronida. Sellised tuulegeneraatorid tuleb paigutada vaid nii kõrgele, et lähedalasuvad objektid tuult ei takistaks. Palju ruumi võtvate väliste labade puudumise tõttu on vastavad tornid või postid tõenäoliselt lühemad kui labadega tuulegeneraatoritel.

Võre taga asuv tuulegeneraator hoiab ära lindude ja nahkhiirte vigastused ning puuduvad ka vaadet rikkuvad pöörlevad labad. Tänu vähenenud hoolduskuludele ning piiratud infrastruktuuri nõuetele saaks generaatorid asuda ka linnamajade katustel.

Lisaks tuulele on generaatori disain kasutatav ka geotermilistes rakendustes, kus energia saamiseks kasutatakse kuumutatud vedelikke. Generaator töötab hästi ka võrdlemisi jahedate vedelikega. Seega oleks leiutis eriti kasulik kohtades, kus geotermiliselt pole võimalik saada piisavalt soojust tavalistes aurumootorites kasutatava ’kõrgkuumendatud’ auru tekitamiseks.