Kogu maa kaetakse laadimiskohtadega

http://www.epl.ee/artikkel/580523


Ambitsioonika plaani järgi peaks elektriauto­de kasutamine kõvasti kasvama.
Raimo Poom 22. juuli 2010 07:30

Austraalia tanklates pole poppidel Priustel laadimisega probleemi. Peagi on elekter ka Eesti tanklates saadaval.

Austraalia tanklates pole poppidel Priustel laadimisega probleemi. Peagi on elekter ka Eesti tanklates saadaval. Foto: Reuters

Majandusministeeriumis valminud plaani kohaselt kaetakse kümne aastaga terve Eesti elektri- ja hübriidsõidukite akude laadimiseks vajalike elektri ammutamise kohtadega. Seda tehakse lootusega, et alternatiivsed liiklusvahendid alustavad peatselt siinmailgi oma võidukäiku. Selline eesmärk on kirjas ministeeriumis valminud Eesti taastuvenergia tegevuskava eelnõus aastani 2020.

Kuna valitsus on seadnud sihiks, et kümne aasta pärast pärineb 10% Eesti transpordisüsteemis kasutatavast energiast taastuvatest või alternatiivsetest allikatest, siis lähevad käiku kõik võimalused seda saavutada. Eesti Päevaleht kirjutas eile biokütuse kohustuslikust lisamisest tanklates müüdavale bensiinile, nagu ka ühistranspordi osalisest üleviimisest täielikult taastuvale kütusele.

Lisaks soovib ministeerium, et üks protsent sõidukites kasutatavast energiast tuleks alternatiivsetest taastuvatest allikatest, mille puhul peetakse eelkõige silmas elektrit.

Soodustamaks täielikult või osaliselt elektri jõul vuravate sõidukite levikut, plaanitakse Eesti kümne aastaga katta selliste autode laadimiseks sobilike jaamade võrguga.

Nagu taastuvenergia kavagi tunnistab, on Eestis elektrit kasutavate sõidukite osakaal kõigi sõidukite seas väga nigel.

„Plahvatus“ tehnoloogias

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel oli elektriautode tulevikust rääkides seevastu optimistlik. „Vaadates seda, mis maailmas selles valdkonnas toimub, on minu hinnangul võimalik saavutada enamgi kui eesmärgiks seatud üheprotsendine alternatiivsetest taastuvatest allikatest pärit energia osakaal,” ütles asekantsler, viidates eelkõige praegu maailmas elektrit kasutavate sõidukite arendamises toimuvatele suurtele hüpetele. Kisel ennustas, et kümne aasta perspektiivis on elektriautode tehnoloogias täiesti reaalne „plahvatus”, mis aitaks nende levikule ka Eestis kaasa.

Taastuvenergia tegevuskava eelnõus märgitakse, et elektriautode laadimiskohtade võrgu väljaarendamiseks ja selliste sõidukite leviku soodustamiseks võiks kuluda umbes 10 miljonit krooni aastas.

Eestis praegu vaid viis elektriautot

•• Koos Tallinna Vabaduse väljaku uhke maa-aluse parkla rajamisega tehti sinna ka mõned parkimiskohad, mis on varustatud elektriautode laadimiseks sobilike pistikupesadega. Parklat haldava AS-i Tallinna Tööstuspargid juhataja Ivar Lindpere tunnistas, et järjekorda nende kohtade kasutamiseks parkla ukse taga just pole. „Eelmisel kuul tarbiti neist neli kilovatti elektrit. Praktiliselt olematu, kuid Eestis on vaid viis elektriautot ka,” ütles Lindpere.

•• Praegu on Vabaduse väljaku parklas selliseid kohti kolm ning nii elekter kui ka parkimine on seal elektriautodele tasuta. „Kui tekib vajadus rohkemate kohtade järele, võime neid teha kümme või 20,” kinnitas Lindpere valmidust selliste sõidukite levikule kaasa aidata. „Muidugi mingil hetkel peab sellisel juhul ka tasu peale mõtlema,” märkis ta.

•• Kuulnud majandusministeeriumi plaanist katta terve Eesti elektrisõidukite laadimiseks sobilike kohtadega, ei jätnud Lindpere oma rõõmu välja näitamata. „Kui laadimiskohtade võrk on laiem, siis tuleb ka autosid juurde. Jõudu, see plaan on absoluutselt tore!”