Eesti lähiajaloost: Peaminister Laari ärid Eesti juutidega, finantsjuudid toetavad Isamaad

http://www.nommevalitsus.org/?p=4506

Aleksandr Rubis - mitte kõige tavalisem kodanik 05.07.1996

„Sõnumileht” 05.07.1996

Aleksandr Rubis –
mitte kõige tavalisem kodanik


27.mail pidi siseminister Märt Rask vastama riigikogu ees kaheteistkümnele arupärimisele. Nende seas oli küsimus, milliste eriliste teenete eest anti 1993.aastal kodakondsus Alekandr Rubisele.

Siseminister ütles 27.mail riigikogus esinedes, et Aleksandr Rubis olevat saanud kodakondsuse siseministeeriui kodakondsuskomisjoni liikme Sergei Zonovi ettepanekul. Samas ei olevat Rubise sooviavaldust olemas ja seda ei ole ka registreeritud.

Kodakondsusameti töötajad olevat saatnud tollasele siseministrile Lagle Parekile koguni kirja, milles juhitud tähelepanu sellele, et selles asjas on kodakondsusametist mööda mindud. Millised on aga Rubise teened Eesti riigi ees, seda tulevat Raski sõnul küsida tollastelt valitsusliikmetelt.

Lisagem, et Rubise sooviavaldust ei ole siseministeeriumi kodakondsuskomisjoni istungil kunagi arutatud ja Sergei Zonov ei olnud sellal komisjoni liige.

Ent kes siis tegi ettepaneku anda Rubisele Eesti kodakondsus ja millised on tema erilised teened?

Tundmatu Rubis

Ehki NoWe panga ja Sotsiaalpanga endine aktsionär ja praegu 13 miljonilise aktsiakapitaliga AS-i FTP Trust Eesti juhatuse esimehena tegutsev Aleksandr Rubis on äriringkondades tuntud mees, ei teata temast kuigi palju. Ühelgi ajakirjandusväljaandel ei ole isegi Rubise fotot.

On väidetud, et Rubis on lätlane ja endine piirivalvur. Kumbki väide ei vasta tõele. Too nüüdis-Eesti ärimaailma värvikamaid tegelasi on sündinud 1.märtsil 1952 Brjanskis ja on rahvuselt venelane. Elukutselt aga ohvitser-poliittöötaja, kes on lõpetanud Novosibirskis maavägede sõjakooli. Sellegipoolest möödus Rubise teenistus mereväes ja viimati oli ta laevadivisjoni poliitjuht.

Tallinna saabus Rubis 1980.aastal Naissaarelt ning elas Kolde tänaval, kus ta 1983.aastal kohtu korras välja tõsteti. Seejärel elas Rubis Viimsis väeosa 26829 sõjaväelasena. 1992.aasta algul saadeti ta Vene relvajõududest erru ja märtsis 1993 kirjutati Tallinna sisse kui AS Akke töötaja.

Kahes viimases teenistuskohas iseloomustati Rubist kui kinnist inimest, kellel oli ajateenijatega pidevalt konflikte. Ometi sai temast edukas ärimees.

Rubise äriimpeerium

Äritegevust alustas Rubis 1990.aastal, mil ta oli osaline sõjaväe vara ja metalli müügi tehingutes. Sel moel kogutud algkapitaliga asus ta rajama firmasid. Osa neist on loodud ka väliskapitali (Vene, Valgevene, Austria, Kanada, Küprose jt.) osalusel, kusjuures mõned Rubise „välispartnerid” on välismaal tema enda nimele registreeritud firmad.

Praegu on Aleksandr Rubis mitme Eestis tegutseva firma president, esimees või peadirektor. Need firmad on AS Akke (mis mõningatel andmetel on likvideeritud), AS Broksi, AS Nikki, AS Indra, AS Derlina, AS FTP Trust Eesti ja AS Kraftok. Peale selle on Rubis seotud aktsiaseltsidega Darius, Aldertraid, Tiivika, Edemus, Selaoon, Algraaf, Sirelane, X-SOF, Advist, Aspelt, Parimerk, Dankal, Oregon, Skiitor, Siumari, FTP, Sirbik, TCA Tehnika, Jertek, Kroomix, Sekvent ja Doriera. Lisaks sellele oli Rubis Sotsiaalpanga ja Nowe panga suuremaid aktsionäre.

Seda, millise vibu otsas Rubise äri häll kiikus, näitab tõsiasi, et tema suurim ja tuntuim välispartner on Rootsis registreeritud Trade Export & Sales Service AB ehk Tess AB. Viimane oli Balti naftamaffia emafirma, mille aktsiad jagunesid järgmiselt: 45 protsenti kuulus rootslasele Magnus Vislanderile, 45 protsenti pikka aega Riias elanud tatarlasele Rustem Kadõrovile, 5 protsenti rootslannale Anelia Olsonile, 3 protsenti Kadõrovi surnud venna lesele Patricia Korotejevale ja 2 protsenti naftaäri tegelikule mootorile Aleksandr Mezvetsile.

Lätis toimunud „Kadõrovi asja” uurimise käigus tuli ilmsiks, et mitmed Vene ja väliskapitali osalusel loodud naftafirmad on KGB kontrolli all ja ka Tessi naftaäri juhtisid samast kontorist pärit naftakindralid.

Teisalt oli Tessi operatsioonidesse kaasatud allilm. Näiteks juhatas Riia räkitikuningas Ivan Haritonov Tess AB Riias asunud tütarfirmat Brich.

Kadõrov juhib Eestis firmat

Tess AB arvukatest filiaalidest olid olulisemad Tess Petroleum, mille president oli Patricia Korotejeva ja rühmituse finantskeskusena tegutsenud Nowe pank. Viimane on registreeritud 2.veebruaril 1992 Tallinnas ning firmade Akke, Broksi ja Nikki kaudu oli selle suuremaid omanikke Aleksandr Rubis. Teine suuromanik oli AS Koneston.

NoWe panga president oli AS Vare juhatuse esimees Heikki Anipai. Seesama, kes 21.novembril 1991 sõlmis Vene sõjaväega 26 maja ostu ja müügi lepingu. Sellest tehingust on olnud juttu omaaegses „Rahva Hääles” ja „Eesti Sõnumites”. Kuigi too tehing oli selgelt seadusevastane, kuuluvad need majad tänaseni aktsiaseltsile Vare.

Nowe panga nõukogu esimees oli Sven-Magnus Gösta ja juhatuse esimees Dmitri Iljušin. Juhatuse esimehe asetäitjad olid Irina Kropova ja Sergei Zubkov.

Rubise äriimpeeriumisse kuuluvate firmade seas on koguni 12 sellist, mille üks omanik on Tess AB. Need on AS Aalang, AS Advist, AS Algraaf, AS Edemus, AS FTP, AS Kraftok, AS Kroomix, AS Sekvent, AS Selaoon, AS Sirbik, AS Sirelane ja AS Skiitor. Muide, viimase juhatuse esimees pole keegi muu kui Tess AB suuromanik Rustem Kadõrov.

1994.aasta juulis muutis nime Tallinnas tegutsenud Tess Finantside AS FTP Trust. Just selle firmaga on Eesti Pank sõlminud Sotsiaalpanga laene puudutavad lepingud, kusjuures FTP Trusti nimel on neile alla kirjutanud Aleksandr Rubis. Kuigi Tallinna äriregistris puuduvad andmed FTP Trusti osanike kohta, on teada, et see on Šveitsis Genfis asuva FTP Trust Company S.A. tütarfirma ning Rubisele on antud volitused esindada seda kompaniid kõigis Balti riikides.

Aleksandr Rubis ja Nowe pank olid omakorda tihedalt seotud teise kolossiga, mis kandis nime Koneston. Viimase juhatuse esimees Juri Labkovski oli ka Nowe panga nõukogu liige. Rubise firma Akke registreeriti aga 1990.aastal Tallinnas aadressil Toompuiestee 3 – endises aktsiaseltsi Konestoni majas (praegu asub selles hoones kaitsepolitsei). Rubis oli mõnda aega ka Konestoni asepresident ja kuulus Sotsiaalpanga nõukogusse.

Saladuslik Sandra

Rubis ei tegutsenud kusagil viltuvajunud sõjaväebarakkidega täidetud ummiktänavas, vaid poliitilise ja majandusliku võimu peamagistraalide ristumiskohas. Ühelt poolt toetasid Konestoni ja Rubise gruppi Moskva kõrgelseisvad soosijad, kellele siit anti soovitusi. Näiteks nõuti Leedevi kaudu, et Vene parlament annaks mõningatele siinsetele kommertsstruktuuridele soodustusi. Baturini abil aga püüti luua sidemeid Siberi majandusringkondadega.

Teisalt olid Koneston ja Nowe pank tihedates sidemetes Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. 26.jaanuaril 1994 otsustas valitsus rentida ilma avaliku enampakkumiseta Koneston Ltd-le Toompuiestee 3 maja. Peaminister Mart Laari nõunikuks oli Konestoni finantsdirektori Julius Gertsmani abikaasa Irina Otšakovskaja-Gertsman. Nowe panga juhatuse esimehe asetäitja Sergei Zubkov oli koguni Isamaa liige. Peaministri hilisem lähem nõunik ja Isamaa valimismänedžer Jaanus Reisner oli Nowe panga asepresident. Kuuldavasti finantseerisid Rubis ja Reisner ka Isamaa valimiskampaniat.

Usutavasti sai Isamaa koostöö Konestoni-meeste ja Nowe pangaga alguse 1992.aastal Amarest AG 34-aastase esindaja Sandra Ravioli kaudu.

Amarest AG on asutatud 90.aastate algul Šveitsis ning selle omanik on keegi härra Omar – prantslanna ja Mongoolia diplomaadi poeg, kes on õppinud Moskvas rahvusvaheliste suhete instituudis.

Sandra Ravioli on Iisraeli kodanik, kes on saanud hariduse Zürichis, kus ta õppis äripsühholoogiat ja rahandust. Raviolil on ulatuslikud sidemed Saksa pankadega.

Esimest korda külastas Ravioli Eestit 1992.aasta kevadsuvel ja on hiljem siin viibinud vähemalt kuus korda. Ta tundis huvi Kirde-Eesti ettevõtete ja poliitiliste ringkondade vastu. 1992.aasta juulis seadis Ravioli sisse kontaktid tollase ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ringkonnaga ja toetas rahaga Rüütli Uus-Hansa Liitu.

Oma kolmanda Eestis käigu ajal 1992.aasta oktoobris (valimised olid siis juba toimunud) ja Isamaa võimule tulnud), kohtus Ravioli Konestoni juhatuse esmehe Juri Labkovski vahendusel Isamaa saadikurühma esimehe Illar Hallastega.

Suur äri

Usutavasti just Ravioli kaudu sai alguse Iisraeli relvatehing. On teada, et kõigepealt kõneles ta relvaostu võimalusest Rüütlile, seejärel tehti ettepanek ilmselt Mart Laarile. Tolle tehingu konkreetsed vahendajad olid Labkovski, Apananski ja Lazõkin.

Rubis ja Nowe panga juhatuse esimehe asetäitja Irina Kropova aitasid müüa rahareformi käigus kokku korjatud rublasid. Esimese rublapartii transportimiseks tellis Rubis Tess AB kaudu Läti lennufirmalt TAVIA lennukid AN 26. Just nendega viidi rublad Eestist välja 23.detsembril 1992 (500 miljonit rubla) ja 14.jaanuaril 1993 (400 miljonit rubla). Selle partii müüsid Rubis ja Kropova. Nemad jagasid omavahel ka tulu, mis kanti ühte Küprose panka.

Teine partii (560 miljonit rubla) toimetati 20. ja 21.märtsil 1993 Groznõisse juba Tšetšeenia registrisse kantud lennukitega TU-134. Selle osa rublasid müüsid Laar ja Pruuli kahekesi, jättes Rubise kõrvale, mistõttu viimane olnud Laari ja Pruuliga tülis.

Ja veel: rublatehingu originaaldokumendid hävitati asjaosaliste juuresolekul, kuid Rubis olevat enne seda teinud dokumentidest koopiad.

Usaldusväärsete allikate andmetel käis Konestoni ja osalt ka Nowe panga kaudu ulatuslik relvaäri. Näiteks telliti kas otse Austria kompaniilt Frankonia Jagd või selle Sankt Peterburgi harukontorist miljonite dollarite eest relvi, mis olevat määratud Eesti kaitseväele, politseile ja piirivalvele. Tegelikult müüdi need Tšetšeeniasse, Kirgiisiasse ja Venemaale. Eestist viidi relvad välja Tapa lennuvälja ja Ikla piiripunkti kaudu.

Kuuldavasti osteti Moskva firmalt Carte-Blanche International Co naftaseadeldiste sill all koguni rakette, mis toimetati Aserbaidžaani...

Ettepanek tuli Pruuli kaudu

Ent tuleme tagasi loo alguse juurde. Valitsuse 1993.aasta 14.septembri määrusega nr.280 anti Rubisele eriliste teenete eest Eesti kodakondsus.

Kodakondsusametil, siseministeeriumi kodakondsuskomisjonil ega ka Sergei Zonovil ei olnud sellega vähematki pistmist. Ettepanek tuli Tiit Pruuli kaudu, kes mõni päev enne valitsuse istungit dikteeris telefonitsi sekretärile kodakondsuse saajate nimekirja, mille viimane käsitsi paberile pani. Seetõttu, muide, on paljud nimed selles nimekirjas valesti kirjutatud.

Pruuli omakorda sai tolle nimekirja Rubise kauaaegselt esindajalt ja Vene esindusassamblee ühelt liidrilt Nikolai Jugantsevilt. 1993.aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel oli assamblee koostanud nende isikute nimekirja, keda ta kohalikesse omavalitsustesse soovitas (Rubist selles nimekirjas ei olnud). Osal neist inimestest puudus aga kodakondsus ja seda asutigi Pruuli kaudu kiires korras taotlema.

Pruuli dikteeritud nimekiri tehti hiljem ümber, nimede õigekirjutust kontrolliti ja oma arvamus lasti öelda ka kaitsepolitseil. Selle töö tulemusena tekkis parandatud nimekiri, milles esimene oli Nowe panga juhatuse esimees Dmitri Iljušin, number kaks oli sama panga juhatuse esimehe asetäitja Sergei Zubkov ja number kolm Aleksandr Rubis – mees, kes vähem kui kaks aastat tagasi oli olnud Nõukogude armee ohvitser.

Kõik kolm said 14.septembril 1993 eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodanikuks. Tõsi, valitsusele esitatud eriteenetega isikute nimekiri oli koostatud tähestiku järgi. Rubis oli selles 25., Iljušin 8. ja Zubkov 31.

Rubis ei heida meelt

Praegu elab Aleksandr Rubis üle raskeid aegu. Need on seotud Tess AB sissekukkumisega Lätis ja Rustem Kadõrovi arreteerimisega Rootsis. Samuti sellega, et lähemad äripartnerid vedasid Rubist alt. Konestoni liidrid Gertsman ja Labkovski kolisid välismaale, esimene Ameerikasse ja teine Venemaale ning 1994.aasta 1.detsembril kuulutas Tallinna linnakohus välja Konestoni pankroti. Pankrotti on läinud ka Nowe pank ja Sotsiaalpank, mille suuraktsionär Rubis oli.

Olemasolevatel andmetel on mitmesugustel ettevõtetel Rubise firmadele umbes 7 miljoni krooni eest nõudeid. Kuid Rubis ei ole meelt heitnud. Et olukorrast välja tulla, on ta esitanud hagi Põhja-Eesti Panga vastu ja taotleb sellelt miljon dollarit, mis AS Akkel jäi 1992.aastal N.Liidu Välismajanduspanka(VEB).

Võimalus seda raha Moskvast kätte saada on nullilähedane ja nii püüab Rubis maksma panna Põhja-Eesti Panga suurimat omanikku – Eesti riiki. Selle nõude kaudu võib ta saada oma kontrolli alla Põhja-Eesti Panga ja VEB-fondi.

Vähem kui kahe aastaga sai vene erusõjaväelasest Eesti Vabariigi kodanik ning poliitika- ja majandusringkondades lugupeetud inimene. Kes soovib, võib seda seletada asjaolude kokkusattumise või saatuse tahtega. Märksa rohkem tabavad märki need, kes peavad Rubist võimu- ja majandussfääridesse sissemurdmise sümboliks.