Kas Eesti Pank ei peaks mitte „svenssonite” rahaveskitel Eestimaal silma peal hoidma?

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10920

Eesti riik kulub järjest õhemaks


VT


Hiljaaegu anti teada, et Eesti linn Antsla jääb pangakontorita. Oleks justkui panga siseasi, aga pole ka. Olemas on kõrgelt premeeritud juhtkonnaga ja väidetavalt üliedukas Eesti Pank. Hetkel pingutatakse seal kõigest väest meie rahvusliku krooni mõrvamise nimel. Kas Eesti Pank ei peaks mitte „svenssonite” rahaveskitel Eestimaal silma peal hoidma ja vähemalt raha kättesaadavuse osas tagama sarnased tingimused nii Tallinnas kui Antslas? Pangateenuste hinnad on ju kõigile võrdsed.

Euronormatiividele viidates on meil reguleeritud koeraketi pikkus. Kui ikka loomaomanik eksib, siis satub ta suure tõenäosusega TVsse ja saab vääriliselt trahvitud/mõnitatud. Samas ei leia kusagilt teavet sellest, kui kaugele võib vedada varahommikul unist koolijütsi, kui kaugele tohib Lõuna-Eesti memmekesest jääda koht, kust ta oma pensionikroonid kätte saab ning kui pikk võib olla tee perearstini, lähima konstaablini või notarini, kes päranduseasjad vormistab.

Valitsus jutlustab ikka majanduslikust otstarbekusest ja kerib end Tallinna ümber rõngasse. Nii juhtubki, et pealinlasega võrdset tulu- ja käibemaksu maksev kodanik saab riigilt küll midagi tagasi, kuid seda kas hiljem, kehvemas kvaliteedis või jääb üldse ilma. Eriti meeldib valitsusele oma funktsioone veeretada erafirmade õlule ja siis on maksumaksjale väga lihtne tegematajätmisi põhjendada.

Vaid ühes on Eesti riik oma suutlikkust memmekestele tõestanud – prügifirmade vägisiteenus sunniti peale ka metsataluelanikele. Kellel prügi vähe, maksab väljamaistele prügikollidele konteinerirenti. Ei saagi hästi aru, kas on meie või suurfirmade huvides tegutsev riik. Mingi võimekus tal valitud juhul ikka on, kuid kas prügi on täna esmane probleem? Elu maal hääbub hoopis teistel põhjustel.

Seni aga kiidetakse üles omaalgatusi – naabrivalvet, „Teeme Ära” prügitalguid, priitahtlikke pritsimehi ja kõiki neid, kes teevad seda, mis tegelikult sageli on riigi kohustus oma kodaniku ees. Eesti riik on kulunud nii õhukeseks, et lõika või näppu.