Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
7 comments:
Crxman, 15.06.2010 08:07
Artikli autoriga täitsa nõus. Õpin ise Tartu Ülikooli magistrantuuris ja kõik see, mida siin räägitakse on ka tegelikult reaalsus. Tudengid on valdavas enamuses selline seltskond tänapäeval, kes mitte millestki ei huvitu, mitte millestki midagi ei tea ja mitte milleski ei soovita ka eriti kaasa rääkida või arvamust avaldada. Ainuke asi, millele keskendutakse on tuupimine ja veelkord tuupimine, et mingilgi viisil see stuudium läbi käia ja paber kätte saada. See, kas sisuliselt ka targemaks saadakse, kas midagi sisuliselt omandatakse, kas toimub ka sisemine disukussioon ja analüüs õpitu otstarbekuse ja vajalikkuse üle, see ei ole paljude jaoks absoluutselt oluline. Enamgi veel, paljude tase lihtsalt ei küündigi sinnani, et asjade üle sisulist arutelu tekitada või õpitu praktilises elus rakendamise võimaluste üle diskuteerida. See ei tähenda muidugi, et kõik tudengid sellised oleksid, seda kindlasti mitte. Erand kinnitab reeglit ja ülikoolis on ka väga asjalikke, mõtlemisvõimelisi ja ühiskonnaelus aktiivselt kaasamõtlevaid inimesi, kes suudavad pelgalt õppimise (loe: tuupimise) kitsast kastist kaugemale kiigata, kuid reaalsus on paraku ikkagi see, et niisugused inimesed on jäänud tudengkonnas selgelt vähemusse. Need inimesed moodustavad omamoodi kitsa kildkonna, kelle peale ülejäänud niiöelda hall mass vaatab isegi viltu kui söandatakse tähelepanu juhtida halli tudengimassi mõtlemisvõimetusele ja sotsiaalsele mitteaktiivsusele. Hall mass taob endale rusikaga vastu rinda, et näe ma õpin juurat või majandust, mis sest, et ma eriti aru ei saa, mida ma sisuliselt õpin ja kuidas seda praktilises elus kasutada, aga ma olen ikkagi nii suur tark vägev ja kõrgharitud, et see, et ma eriti aru ei saa õpitu sisust ei olegi oluline. Ja nii kasvabki peale uus põlvkond "haritlasi", kellest peaks saama ühiskonda arendav ja edasiviiv jõud, kuid kel paraku puudub igasugune analüüsi oskus ja mõtlemisvõime, et midagi reaalselt oma peaga välja genereerida. Paljudel on genereerimisoskusega probleeme isegi kitsalt oma õpitava eriala raames, mis siis veel rääkida ühiskondlikele probleemidele laiemalt lahenduse otsimisest. Kõrgharidus on ikka masendavalt allakäinud ja ülikoolist on saanud pelgalt äriprintsiipidel rajanev konveier, kus esmatähtis on kvantiteet ja suured mahud ning kvaliteet kui selline on üldse raha lugemise tuhinas ära ununenud. Positiivne on aga see, et viimaks on tekkinud teemal avalik diskussioon, mis loob eelduse, et lähiajal siiski midagi ka ehk muutuma hakkab.
Crxman, 15.06.2010 08:24
Tegelikult ei ole ju probleem mitte selles, et suurem hulk inimesi lastakse niinimetatud heale haridusele ligi, probleem on selles, et selle ligilastava inihulga mõjul ei ole enam tegemist hea haridusega. Selleks, et kogu vastuvõetav inimhulk ka kooli lõpuni suudaks teha ei saa ju väga kõrgele seda latti seada seal ülikoolis ja eesmärgiks paraku näib olevat seatud ikkagi see, et kõik saaksid selle tralli lõpuni teha ning paberi kätte saada. Selle tulemusena aga on paratamatu, et ei saa enam rääkida heast haridusest, ei ole seda head haridust enam ju, sest latt on madalale lastud. Isegi need ei saa head haridust enam, kes selle omandamiseks oleksid võimelised, sest latt on ju alla toodud kõigi jaoks ja ainetest läbi saamine on tehtud kõigile ühtmoodi kergemaks. Samamoodi on ka lõputööde kirjutamisega, kus viimased uudised näitavad, et tegelikult on võimalik saada kraad ülikoolist kätte nii, et sa isegi ei pea teadma, millest sa oma diplomitöös üldse räägid:S
sotsiaaldemokraat, 15.06.2010 08:45
Üldteoreetiliselt oleks päris huvitav teema, kuidas piiramatu turumajandus kõrghariduses tekitab taandarengu. Täpselt nagu piiramatu finantssüsteem (elik piiramatu katteta võlakirjade väljakirjutamine) tekitas praegu ülemaailmse majanduskriisi.
Eesti dogmaatiline ultraparempoolsus (reformikommunistid) tekitas meil kümne kõrgkooli asemel sajad "kõrgkoolid", kus õppejõud käivad loengumapp kaenlas haltuurat tegemas ja missugused peavad ellujäämise nimel iga raha vastu võtma ja soovijatele diplomid välja kirjutama. See jama tekitati kahe asjaga - esiteks kõrgkoolilõpetajate nõuete mahavõtmine ja teiseks teadliku rahakasutuse kontrolli hävitamine avalik-õiguslikest suurematest ülikoolidest. Tegelikult muidugi ultraparempoolseid mängivad reformikommunistid on meil lihtsalt rumalad, ka kõige kapitalistlikumates majandustes on kehtestatud reeglid ja piirangud. Võtame näiteks aktsiabörsid küllaltki rangete reeglitega. Kui võtad reeglid maha, ongi pätimajandus ja allakäik garanteeritud.
Teine probleem, mida ka Ivor Onksion puudutab, on taastekkinud ja -tekitatud orjameelsus Eestis. Ultraparempoolse kapitalismi dogmad ju ütlevad, et kel rohkem raha, sel alati õigus ning teiseks peremees peab saama orjaga teha, mida vaid tahab. See on ühesuunaline peremees-ori suhete mall, mida meil on kõigil tasanditel juurutatud. Näiteks reformikommunistide ja primitiivparempoolsete isamaalaste teadlikult kaotatud samaväärsed õigused tööandja-töövõtja suhetes. Teistes riikides ikka üliõpilased mässavad mõnikord päris korralikult, kui asi ei meeldi. Meil aga valivad Reformierakonda?! Et arenguvõimetut peremees-ori ühiskonda veelgi süvendada ja seejuures ka tuleviku majanduskasv seisma panna?
Simpson, 15.06.2010 10:20
Hea autor, olen olnud seal, kus sa oled. Läksid ülikooli ja lootsid, et leiad sealt mõttekaaslasi, tarku inimesi ja ehk mõne sellise, kellele alt üles vaadata? Selle asemel avastasid, et õppekavad on nõrgad, õppejõud ajast maas, antavad ülesanded triviaalsed ja kaastudengid kui valla päääsenud vasikad.
Ma ei süüdistaks isegi mitte üliõpilast. Üliõpilane on lihtsalt õpilase järgmine arenguaste. Seda surutakse peale. Sotsiaalne surve toimib. See on loomulik. Konkurentsivõime suurendamiseks minnakse omandama kõrgemat haridust. See pole ju tegelikult vajalik kui õppuri huvid ja tulevikuplaanid seda ei eelda. Samas on jäänud mulje, et "ilma pole võimalik."
Usun, et just sinna on see koer maetud. Riigi küündimatu hariduspoliitika tagajärg. Kõik saab alguse majanduse struktuurist ja sellest, kuidas hariduspoliitika seda struktuuri toetab. Antud hetkel räägitakse meil teadmispõhisest majandusest, aga tegelikkus on see, et need, kes õpetama peaksid, ei suuda sageli ise erinevate arengutega sammu pidada.
Ühtlasi puudub Eestis korrektne kutsenõustamine. Gümnasist ei tea, mida ta peaks oma eluga peale hakkama.
copy paste, 15.06.2010 13:12
Mäletate seda muinasjuttu? Rumal kuningas oli alasti linnas patseerimas, arvates, et kannab oma uusi ja uhkeid rõivaid ning keegi ei julgenud tema alasti olemist mainida. Vaid väike poiss ütles tõtt: kuningas on alasti.
Laps näeb, et kuningas on alasti, aga ei tea veel, et õukonna pimedus on teeseldud.
Milleks see teesklus? Teesklejad tunduvad uskuvat, et nii on lihtsam elada. Võib-olla olekski, kui poleks seda järeltulevat põlvkonda, kes vaistlikult tajub kahepalgelisuse taga ohtu oma helevalgetele unistustele. Nii kui noor inimene juba kaela kannab, soovib ta elada oma elu ja nii nagu tema õigeks peab – reeglina väljaspool pimedat õukonda.
Pimedast õukonnast võiduni iga hinna eest. Noored on alati teinud ja teevad ka täna palju katseid, veenmaks täiskasvanuid selles, et valitud tee ei vii sinna, kuhu minna tahetakse või väidetakse minna tahtvat. Noored mõistavad, et täiskasvanud on lasknud võimu juurde kultuuri- ja hariduskauged isikud, ega suuda ennast kokku võtta normaalseks peetava olukorra taastamise nimel. Selle jõuetuse nägemine veenab noori, et kahepalgelisusel ei ole tulevikku ning nad eemalduvad vanadest veelgi.
Täiskasvanute maailm proovib alguses noort inimest lihtsalt moraalikoodeksiga paika panna ja kui see ei õnnestu, siis võetakse kasutusele mõni kopsakam koodeks, kriminaalseni välja. Seega saadab noorte katseid valdavalt ebaedu, sest vanade käes on võim. Ja kuidas selle võimumadjakaga ringi käia, seda teavad vanad juba väga hästi – kogemusi täis pikk elu seljataga.
Mõte, 15.06.2010 14:04
Kõrghariduse taseme languse põhjustab muuhulgas turumajanduslik haridussüsteem, mis sisuliselt muudab üliõpilased õppejõudude tööandjateks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Keiretsu
http://www.bssnews.net/newsDetails.php?cat=0&id=96424$date=2010-03-23&dateCurrent=2010-03-28
Post a Comment