Terve maailm rikastub tänu Tartu teadlastele:Tartu teadlased leiutasid biolaguneva kile,teraviljavalkudest saab toota pakendeid ja riideid.

Teate vast isegi seda lugu,et kusagil kümme aastat tagasi Tartu
teadlased leiutasid biolaguneva kile.Teraviljavalkudest saab toota
pakendeid ja riideid...Tänu sellele leiutisele oleks saanud katta
kõik Eestimaa põllud teraviljaga ja maksta normaalset hinda
teravilja eest...
minu teada see patent müüdi maha ja nüüd sel teemal leidsin
meediast sellise teksti:
Biolagunevaid pakendeid toodetakse tema sõnul maisitärklise baasil
tehtud graanulitest ja need ei sisalda tilkagi naftat:
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

"7. Biolagunevad polümeerid ehk bio-plastik on materjal, millest tehakse piknikutoidu nõusid ning biolagunevaid kilekotte. Sellesse plastiku kategooriasse kuuluvad näiteks ühendid PLA ja PHA, millest me hiljem veel räägime. Bioplast on valmistatud taaskasutatavatest loodusvaradest, nagu mais, kartul, suhkruroog.
Plastikud, mida tuleks vältida" :

http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/aid-8493/Mida-peaks-teadma-plastikust-toidun%C3%B5ude-kohta-#reply

Mida peaks teadma plastikust toidunõude kohta?
Autor: Terje Homutov, Bioneeri vabatahtlik

20.juuli 10, teisipäev
Mida peaks teadma plastikust toidunõude kohta?
Foto: Katrin Lipp

Plastiktoodete maania on meid viimaste aastakümnete jooksul oma võimusesse haaranud. Plastik on väga oluline materjal, ilma milleta ei kujutaks me oma igapäevast elu tegelikult ettegi. Samas ei ole toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes üldsegi nii ohutu, kui esimesel pilgul paista võib.

Kuumutamise käigus eraldub plastikust keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus „lubatud kasutada mikrolaineahjus” või „lubatud kasutada ahjus”. Kui tõesti pole võimalik vältida plastiku kasutamist mikrolaineahjus, siis tuleb hoolikalt järgida tootja kasutusjuhendit. Näiteks tuleb mõningate plastpakendite töötlemisel mikrolaineahjus vältida pakendi kokkupuudet toiduga.

Mugav lahendus toidu säilitamiseks on Pyrex-klaasist kaanega nõud. Külmkapist või külmikust saab need otse mikrokasse või ahju panna ja sealt edasi juba sööjate ette lauale toimetada.

Plastnõud on erineva ohutusastmega. Plastiku keemilise koostise määramiseks tuleb uurida taaskasutuskoodi, mis on kirjas tootele pressitud kolmnurgas. Kolmnurga olemasolu ei tähenda veel seda, et plastik on taaskasutatav. Number tuleks üles kirjutada ja konsulteerida oma kodukoha lähedal asuva taaskasutuskeskusega, kas nad konkreetset plastikut üldse vastu võtavad. Mõned plastikud on ohutumad kui teised.
Ohutumad plastikud

Iga järgneva materjali kirjelduse ees on kirjas tema taaskasutuskood, mida tasub meeles pidada ja jälgida.

1. Polüetüleentereftalaat (PET) on plastik, millest valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, –kotte ja –kilet. PET märgistusega plastik on tavaliselt taaskasutatav. Pudeleid saab kasutada mitmeid kordi, kui neid tarvitamiskordade vahel sooja seebiveega pesta ning seejärel hoolikalt kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastikust eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud.

2. Suure tihedusega polüetüleen (HDPE) on plastik, millest tehakse kilekotte, pakkekilet, kanistreid. HDPE-st ei eraldu toidu sisse kemikaale ja selle taaskasutamine oleneb kohalikust käitlusettevõttest.

4. Madala tihedusega polüetüleen (LDPE) on plastik, millest tehakse kilekotte ja muid pakendid. LDPE-st ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale.

5. Polüpropüleen (PP) on plastik, millest tehakse pudeleid, mahuteid, leiva ja saia pakkekilet, ämbreid, kausse, jogurtitopse jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Polüpropüleeni kasutustemperatuur on kõrgem kui polüetüleenil (umbes 100°C) ja materjal on vastupidav õlile ning rasvale. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale.

7. Biolagunevad polümeerid ehk bio-plastik on materjal, millest tehakse piknikutoidu nõusid ning biolagunevaid kilekotte. Sellesse plastiku kategooriasse kuuluvad näiteks ühendid PLA ja PHA, millest me hiljem veel räägime. Bioplast on valmistatud taaskasutatavatest loodusvaradest, nagu mais, kartul, suhkruroog.
Plastikud, mida tuleks vältida

3. Polüvinüülkloriid (PVC) on plastik, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlik HCl. PVC sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA (USA Keskkonnaagentuur) määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.

6. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastikust.

7. Polükarbonaat (PC) on plastik, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plastikust topse, toidukarpe. „7” tähistab kategooriat „muu”, aga tihti kasutatakse seda märgistamaks polükarbonaate, mille koostises on bisfenool A (BPA). BPA võib kahjustada hormoonide tööd. Olemas on ka PC plastikut, mis on BPA-vaba.
Kas plastnõusid on ohutu pesta nõudepesumasinas?

Tänapäeval on paljudel plastnõudel peal sümbol, mis lubab nende ohutut pesemist nõudepesumasinas. Tõeliselt ohutu on neid ikkagi pesta käsitsi. Nii on plastiku eluiga pikem ja pesemise käigus ei riku kuum vesi ja abrasiivsed pesuvahendid plastiku pinda, mis võivad põhjustada kemikaalide vabanemist vette.