Põhu kasutamine ehituses

http://savikodu.ee/index.php/pohu-kasutamine-ehituses

Kolmapäev, 17 Märts 2010 10:16 | Kirjutas Administrator | PDF Prindi Saada link

Tervaliljakorsi ehk põhku, mis jääb reeglina peale saagikoristamist lihtsalt purustatuna põllule, võiks pidada üheks parimaks lihtsalt kättesaadavaks ja taastuvaksvehitusmaterjaliks. Põhk ja sellest pressitud põhupakk ei ole vaid põllumajandussaadus, vaid ka innovatiivne ja keskkonnasõbralik ehitusmaterjal, nagu tõestavad ligi sajandivanused elumajad Nebraskas, tuhanded ehitised püstitatud viimane kahe kümnendi jooksul, üle kogu maailma ja kümned juba püstitatud majad Eestis.



Parim väärtus põhupalliehituse juures on aga ehitamise protsessist saadav emotsioon ning võimalus luua selliseid vorme ja pinnalaotusi, nagu südamest ihkad. Kerge on ehitada ümara või kurvilise põhiplaaniga hooneid, sügavaid aknaorve, nishe seintes jm tänu põhupalliseina paksusele. Lisaks on see väga järeleandlik materjal – ehitamise käigus saab kõverdatud palle sama kergelt ka tagasi algsesse kujusse painutada. Ehitamise käigus ei ole tarvis ülimat täpsust, tänu millele saab ehitada nii kandiliste kui ka pisut ümarate nurkadega maja. Osaliselt tänu headele soojustuslikele omadustele, osaliselt aga põhu orgaanilisele päritolule on põhupallimajas kujunev mikrokliima väga kvaliteetne – mugav, soe, pehme ja hubane ka silmale.

* Olulisim oht põhumaja ehitamisel erinevalt väljakujunenud arvamusele hiirtest on selleks tegelikult niiskus – nii niiskus põhupakkides, põhjustatud ebaõigetest koristus- ja pakkimistöödest või ebaõigetest ladustamisoludest; kui ka niiskus, mis võib konstruktsiooni sattuda hoone kasutusaja jooksul. Viimase vastu aitab korralik planeerimine. Esmakordselt praktiseeritud eelmise sajandi alguses Nebraskas,

siis peale lühikest õitsengut hääbunud tsemendi võidukäigu ning maailma sõja varju, ja taasavastatud eelmise sajandi lõpukümnendeil, on põhupakkidest ehitus taas kogumas populaarsust ning seekord juba oma innovatiivsuse ning keskkonnasõbralikkuse tõttu. Edumeelsemates riikides, nt Saksamaal, USA-s, Austraalias, on välja töötatud juba standardid ja ehituseeskirjad põhupakkehitustele; Saksamaal on põhupakk sertifitseeritud ehitusmaterjalina aastast 2005. Samal ajal suuremas osas riikidest (nt enamikes euroopa riikides Rootsis, Taanis, Belgias jne, Mongoolias, Hiinas, Kanadas, jne) on tegemist endiselt entusiastide poolt edendatud ja alles reguleerimata ehitusvaldkonnaga.

Pealtnäha pehme ja järeleandlik materjal, on korralikult pakitud põhupakkides piisavalt sitkust, et kanda hoonet koos katuse ja vahelagedega ilma toetava puitkonstruktsioonita. Vaatamata 100% orgaanilisele struktuurile, on põhk, eeldusel et see ei ole saanud niiskust ja on umbrohuvaba, piisavalt vastupidav ajale ja lagunemisele, et püstitada maju, mille eluiga on sarnane puitmajade kasutuseigaga.



* Põhupakke on väga lihtne ehituseks kasutada, lihtsa suvekodu või kõrvalhoone ehitamisega saab hakkama igaüks, kel on julget pealehakkamist. Püsivamate hoonete rajamisel tuleks nõu pidada arhitekti ja mõne sellise inimesega kes on juba põhumaja ehitanud.

Viimati uuendatud (Teisipäev, 23 Märts 2010 20:21)