Passiivmajakonverents 2008 Kõrgtasemel energiatõhusus muutub

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Passiivmajakonverents 2008 Kõrgtasemel energiatõhusus muutub

Euroopa energia- ja kliimapaketi
valguses on kõrge
energiatõhususega hooned
peagi muutumas standardiks.
Kuigi teema on praegu eriti
aktuaalne Euroopas, tuleb
sellega kaasa ka muu maailm.
11.–13. aprillini Nürnbergis
toimunud passiivmaja
konverents-messil nähtust
ja kuuldust kirjutab Tartu
Ülikooli energiatõhusa
ehituse tuumiklabori
juhataja Tõnu Mauring.


Passiivmaja on oma võidavadkõik-
lahenduse tõttu olnud juba
aastaid kõrge tähelepanu all.
Tänaseks on kunagisest kõrge energiatõhususega
maja musternäitest saamas
aga standard, millega peavad arvestama
kõik hooneehitusega seotud osapooled,
arendajatest projekteerijate ja
ehitajateni. Seda põhjusel, et kokkulepitud
rahvusvahelisi kliimakohustusi1
on riikidel võimalik täita üksnes juhul,
kui uute majade planeerimisel ja ehitamisel
rakendatakse passiivmaja standardit2.
Nagu rõhutas Euroopa Komisjoni
esindaja Vincent Berrutto, nähakse
just hoonesektoris eriti suurt potentsiaali
energiavajaduse kasvu ohjamisel.
Kui hoonete puhul on võrdlemisi lihtne
vähendada küttevajadust 90%, siis teistes
sektorites, nt transpordis, on sellist

potentsiaali välja tuua praktiliselt võimatu.
Pealegi on hoonesektor energiakasutajana
pea igas riigis suurim, enamasti
üle 40%.
Konverensi üks lähtekohti oli see, et
arvestades elamispinna väga aeglast
uuenemist (u 1% aastas), tuleb alustada
2020. aasta kliimakaitse eesmärkidele
vastavate hoonete ehitamisega juba
nüüd. Vastavaid põhimõtteid tuleb järgida
ka ulatusliku renoveerimise puhul,
kuna hinnanguliselt on 75% praegu
kasutusel olevatest hoonetest käibel ka
veel aastal 2050. Nii soovitab Euroopa
Parlament uute hoonete ehitamisel
hakata passiivmaja standardile toetuma
juba alatest 2011. aastast3 ning passiivkütte-
ja jahutuslahenduste kasutamisega
alustada juba käesoleval aastal.
Võit on siiski mitmepoolne, kuna
näiteks passiivmaja komponentidega
hoonete renoveerimine tähendab praeguste
kogemuste põhjal palju enamat
kui vaid energia kokkuhoidu: hoone
kasutaja jaoks paraneb oluliselt maja
sisekliima, omanik hoiab kokku jooksvatelt
kuludelt ning vara säilitamiselt,
riik suurendab aga sõltumatust sisseostetavast
kütusest ning saab vähendada
kütuste põletamisest tekkivat kliimamõju.