talumaja peab muutuma oma energiavarustuselt sõltumatuks

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Küsimus ei ole praegu niivõrd alternatiivsete
energialiikide leidmises kui
just arukates valikutes. Kõigepealt tuleb
meil tegeleda vajaliku energiahulga kontrolli
alla saamisega, mis määrab ära meie
energiavajaduse. Seega on Eesti energiamajanduses
esmane küsimus, kuidas olla
energiasäästlikum. Alustame kasvõi hoonetest
– nii ehitatavaid kui ka olemasolevaid
hooneid on võimalik muuta palju
energiasäästlikumaks.
Kogu muundatud energia võimsus on
praegu 1200–1300 MW (megavatti, 103
kW), sh umbes 400 MW sellest moodustab
elektrivõimsuste vajadus. Ning seda
sellepärast, et meie elamispinnad soojadvalged
hoida. Säästlikult toimides ja
hooneid energiasäästlikena renoveerides
ja ehitades võiks meie vajadus energiavõimsuse
järele olla vaid 150 MW, sealhulgas
elektri järele vaid 50 MW.
Toon võrdluseks: kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.