Tekkis endal kindel plaan ehitada elektriauto ja mitte mingi mäguauto vaid suur keskklassi auto. Käepärast saada 5'ne BMW.

http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=3&t=125
Re: Alustame ABC'st

PostitusPostitas Teet T 27 Okt 2009, 14:00
Tekkis endal kindel plaan ehitada elektriauto ja mitte mingi mäguauto vaid suur keskklassi auto. Käepärast saada 5'ne BMW.

Aga kuna olen täiesti algaja siis olekski proffide, oskajate ja natukese-oskajate abi vaja, et ka ise oskajaks saada. Kes seletaks nii, et ka teemast kaugel olev isik asjast aru saab.
Otsisin siin foorumis mõnda aega ringi aga enda küsimustele vastust ei leidnud või kui leidsin siis pooliku. Kuna ükski küsimus pole rumal siis otsustasin ise küsida.

1. Mille järgi ma saaksin elektrimootori vajaliku võimsuse välja arvutatada? Et mu auto ikka pärast liiguks vähemalt Eestis lubatud piirkiirusega. Ja isegi siis kui maanteele satun.

Üks faktor on mass, mille järgi määrata võimsus, sellest sõltub kiirendus ja tippkiirus. Tippkiirusel lisandub ka aerodünaamiline komponent, mis on isegi päris määrav 90km/h kiiruse juures. Ütleme, et maantee autod on üldiselt alates 14kw nominaalvõimsusega. Näidiseks siis Meelise subari elcat (tippkiirus 80+km/h ja Pobeda (vist läks isegi üle saja) - ZEV Seven on siis 110km/h - võimsus on 14kw, aga kuna on nii väike ristlõige autol, siis suudab suurt kiirust arendada.
14kw jaoks on siiski ilmselt käigukasti vaja, muidu on auto liiga uimane mägedel ja linnas, samas mitte ka ilmselt nüüd niiväga...hakkama saab.

2. Mis otstarvet täidab kontroller? Kas ainult seda, et elektrimootori kiirust reguleerida? Siis on ikka kole kallis reguleerija.

Siin nüüd vahe, kas DC või AC. DC ehk siis alalisvoolu kontrolleril hakitakse sisendpinge tükkideks - mootorisse siis läheb impulsside jada. Mida rohkem impulsse läheb, seda suurem võimsus tuleb välja. AC ehk siis vahelduvvoolul on juba tagasiside, et õigel mootori asendil õige pinge õigele klemmile lasta.


3. Kuna siin on ka räägitud et käigukast raiskab akut siis miks keegi ei ühenda mootorit otse ratta külge? Kas see pole reaalne lahendus?

On rattamootorid ja otse ühendatud mootorid (ilma käigukastita). Pluss on jah see, et säästab energiat - miinus on see, et peab olema võimsam lahendus.
Rattamootoril veel see probleem, et tekib vedrustamata mass. ZEV Smiley on näiteks selline lahendus, kus mootor istub otse kardaani otsas. Suhteliselt energiasäästlik lahendus..parem muidugi kui oleks mootori telg samas suunas, mis veotelg, aga ütleme, et palju parem ikka kui käigukasti lahendus.
Samas maanteeautost rääkides on ikkagi käigukast ilmselt vajalik.

4. Kuidas arvutada akude, kui palju on mul akusid vaja, et mootor töötaks ilusti?

No näiteks võib võtta mingi näidislahenduse - näiteks eelpool mainitud ZEV Smiley suudab 200Ah72V akupakiga toita mootorit 6.5kw nominaal ning 18kw maksimum. Ma muidugi nüüd juba võtaks ehitamisel kasutusele liitiumakud - ostuhind kõrgem, aga kilomeetri hind sama või odavam võrreldes pliiga.
Seal on võimsust juba ülearu kui rääkida mingi 50+km läbimisega autodest. Pigem on probleem kui palju on akusid vaja, et läbida kindel distants - siin juba on raskem miskit öelda...tavaline 1.5T elektriauto võtab nii 150Wh kilomeetri kohta.

5. Ma vaatasin et kõik tellivad kuskilt kaugelt neid elektrimootoreid. Aga miks ei kõlba tavaline vahelduvvoolu elektrimootor? Oleks tore ju neid siit Eestist osta.

Elektrimootoritel on ka palju tüüpe...ütleme, et leiutada ju võib ja ehk saab ka midagi mõistlikku valmis, aga üldiselt on mõistlikum siiski osta valmis lahendus. Näiteks oletame, et sul on mingi 6kw 220V mootor...kas sa ehitad ise sellele akudelt alalissisendiga kontrolleri 220V?

6. Kuidas on lahendatud gaasipedaali ja elektrimootori vaheline liikumine?

Üldiselt on kontrolleril "gaasipedaalist" sisend, millega siis reguleeritakse mootorisse antavat voolu.

Teet