Idioodid Võru vallvalitsuses kulutavad 400 000 krooni rahvamaja küttekuludeks.

"et 13 miljoni krooni suurusest valla eelarvest läheb ainuüksi üle 400 000 krooni rahvamaja küttekuludeks."
Sellise summa eest saab muretseda maasoojuspumba,päikesepaneelid,ning elektrituulikud-muuta rahvamaja energiasõltumatuks ja enam mitte sentigi maksta elektri ja küttearveid.
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11239

Majanduse elavdamine on Misso valla päästerõngas

Karl Ruuda
Misso vallavanem Urmas Peegel (vasakul), Võru maavanem Andres Kõiv (keskel) ja Misso vallavolikogu esimees Ain Paju käisid üleeile aleviku üksipulgi läbi ning arutlesid teemadel, kuidas tulevikus kõike paremini teha.
Foto: Karl Ruuda
ETTEVÕTLUS • Kui arvestada tööhõive, inimeste väljarände ja vananemise probleemi, pole 772 inimesega ehk Võrumaa väiksema valla juhtimine kergete ülesannete killast. Misso vallavanem aga pole käega löönud ja näeb jalule tõusmiseks võimalust valla geofraafilises asukohas, sest väikevallas asuv piiripunkt on ühenduslüli Euroopa ja Venemaa vahel ning see võiks pakkuda huvi nii mõnelegi paksu rahakotiga investorile.

„Luhamaa on ainuke Euroopa Liidu piiripunkt, kus me võime rääkida piiramatutest võimalustest maismaa transpordis,” märkis Misso vallavanem Urmas Peegel üleeilsel kohtumisel Võru maavanema Andres Kõivuga. „Tähtis on see, et meil on vaja piirkonda investoritele reklaamida. Valla jaoks on esimene samm jõuda selleni, et riik võtaks oma kanda tööstusala planeerimise.”

Urmas Peegel ütles, et tööstusalal võiks olla ümberlaadimisjaamad ja tootmishooneid. „Näiteks võiks olla ka üks korralik logistikakeskus, sest kõik eeldused on selleks juba loodud,” rääkis Peegel oma mõtetest. „See tooks inimesed ja töökohad valda ning nii hoitaks vallal elu sees.”

Võrdluseks tõi Peegel Koidula piiripunkti, kus valmimas on Eesti suurim raudteesõlm. „Siis miks ei võiks olla Luhamaal suur tööstusala?” küsis Peegel.

Võru maavanem Andres Kõiv usub, et tööstusala näol on vallal lahendustee olemas, ent nagu iga suur projekt, vajab ka see aega. „Siin on tõesti nii, et vald ei saa üksi midagi ära teha, vaid vaja on ka riigi abi,” sõnas maavanem. „Kui me praegu räägime vallajuhtide tasemel, siis üks käimalükkav jõud on kindlasti vallavanema tahe midagi ära teha,” lisas ta.

Millal Luhamaal reaalselt midagi käegakatsutavat võiks olemas olla, on lähiaastate küsimus. „Tähtis on see, et riik võtaks tööstusala planeerimise rolli, sest meie vald üksi seda kõike ei suudaks,” sõnas Peegel.

Esmalt vajab valla rahakott kinni traageldamist

Enne suurte tööstusalade planeerimist on Misso vallal endal tükk tegemist, et kasina eelarvega välja tulla. Näitena võib tuua, et 13 miljoni krooni suurusest valla eelarvest läheb ainuüksi üle 400 000 krooni rahvamaja küttekuludeks.

„Kõigepealt on vaja enda rahakott kinni nõeluda, enne kui investeerima saab hakata,” tõdes Peegel.

Kuigi vallavalitsusel on plaan rajama hakata ka uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse, on seadused valla käed kinni sidunud. „Seaduse järgi peavad igas omavalitsuses aastaks 2013 olema korras kõik vee- ja kanalisatsioonitrassid. Raha tuleb Keskkonna investeeringute keskuselt (KIK). Aga pähkel on selles, et kui Euroopa Liidult raha taotlemisel on omavalitsusel võimalik omaosaluse jaoks laenata, siis Eesti raha taotlemisel omaosaluse jaoks laenu võtta ei tohi,” selgitas Peegel. See tähendab, et kuigi seaduse järgi on omavalitsusel eelarve tuludest maksimaalselt lubatud laenata 60 protsendi ulatuses, ja Misso valla laenukoormus on kõigest kümme protsenti, ei saa KIKi toetuse omaosaluse katteks laenu võtta.

Üleeile arutati muuhulgas ka maade ja hoonete munitsipaalomandisse saamist, mis annaks vallale vabamad käed.

„Praegu on nii, et vallamaja hoonegi pole registris kirjas ja esmane ülesanne on hoonete munitsipaliseerimine, mõõdistamine ja registrisse kandmine,” lausus Peegel.

Tekib küsimus, et mida Misso vallavalitsuses eelmisel kümnendil tehti, et isegi hooneid ega maalappe pole registrisse kantud? Vallavanema hinnangul oldi ilmselt tugevalt hõivatud koolimajja investeerimisega. Nüüd on aga peaaegu kümme aastat väldanud Misso koolimaja ehitussaaga lõppenud ja koolimaja on valmis, ent nüüd on tekkinud probleem õpilaste arvukusega, mis ähvardab tulevikus koolimaja üldse kinni panna. Misso koolis on praegu õpilasi üle 60, kuid viie aasta pärast on neid poole vähem.

Misso valla kitsaskohtadest kõneldes toob Peegel välja kiire interneti puudumise. „Kui Euroopa Liidult saadi abi lairiba interneti loomiseks „äärealadele”, siis selles projektis lõpeb ääreala Vastseliinas ja sõna otseses mõttes äärealadele see internet ei jõua,” jäi Peegel nõutuks, miks ei tooda internetti ka neile.

Ometi on Misso vallas ka väga palju head. „Vallas on hästi palju teha ja palju ka seda, mis suuri investeeringuid ei nõua või nõuavad seda minimaalselt,” ütles vallajuht Peegel positiivsest kõneldes ja ta ja tõi üheks näiteks sillaehituse järve äärde, mis tehti kodanikualgatuse korras. „Tegelikult on sedaviisi tehtud paljugi nii füüsilist kui ka mõttetööd.”

Raha on leitud ka pumbajaamas olevate veefiltrite väljavahetamiseks, mis joogivee kvaliteeti parandavad. „Novembri lõpuks on veefiltrid vahetatud ja pumbamajast tuleb välja nõuetekohane vesi.”

Ettevõtja Tiit Niilo nägemus asjade paremuse poole liigutamisest seisneb selles, et tuua kõikvõimalikud vabad elamiskohad ja töökohad inimestele lähedamale. „Üks eesmärk on kaardistada kõik elukohad, kuhu oleks võimalik minna elama, kaardistada kõik töökohad, kuhu oleks võimalik minna tööle ja need läbi infokanalite rahvale nähtavale kohale tõsta,” ütles ta. See hõlbustaks tõenäoliselt 65 töötu Misso valla elaniku töölesaamist.