Noored võtavad talud üle

http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/noored-votavad-talud-ule.d?id=32356795

Silja Lättemäe; Lii Sammler
01. august 2010 15:30

Talupäevad näitasid, et noored on hakanud üha jõulisemalt talusid pidama: kõik peapreemiad parematele taludele läksid alla 40aastastele.

Eelmisel laupäeval marssisid talupidajad Jänedal uhkes rongkäigus ja taluliidu lipu olid staažikamad Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) juhid usaldanud noore mehe, nõunik Indrek Rohtma kätte.

Ka taluelu paraadvaade läbi poelettide-kurgipüttide näitas, et noored on üha jõulisemalt taluellu haakumas: peremehed-perenaised marssisid paraadil, aga talutütred-pojad olid igati naksid kauplema omatoodetud talukraamiga.

Sööge astelpajumarju ja jooge setu leevajuuki

“Sööge astelpajumarju, siis vaadake, mis juhtub!” rääkis naerdes Seljamaa talu noor perenaine Elle Armi Tartumaalt, kui palju vitaalsust see mari annab. Armi, kes kauples Bio Berry leti taga astelpajutoodetega, tõi kavala näite, et tal endal on kodus juba kolm pisipoega, neist väiksemad, kaheaastased, koguni kaksikud. “Segage astelpajupulbrit iga päev üks-kaks teelusikatäit klaasitäie jogurtiga,” avaldas Elle Armi pikaajalise nooruse saladuse ning rahvas tungleski astelpajumahla, -moosi, -müslit ja -likööri maitsma.

Vitaalne taluperenaine on rajanud koos abikaasaga 1 ha suuruse astelpajuistanduse Sojamaa külla, aastas saadakse umbes 4 tonni marju, mis lähevad kõik Bio Berry toodetena müüki.

Tervislikkust propageerisid mitmed teisedki kauplejad. Müügilettidel olid reas Vigala naiste tatrakestapadjad, sealsamas kõrval tervendav masseeriv speltanisukesta padi. Uhke spaleeri olid otse Jäneda lossi ette tõmmanud aastatega üha võimsamaks paisunud talude ökotoodete letid.

Võrumaa toidutootjad olid koondunud kaubamärgi Uma Mekk alla, kõrvuti noored ja vanemad tegijad. Mardimäe ökotalu peremees Mart Uibokand kallas kõigile soovijatele omavalmistatud kalja Hüvä Seto Leevajuuk, tema kõrval oli agaralt kauplemas kasupoeg Toomas Tuvi.

Mart Uibokand kasvatab koos kasupojaga Hilana külas vilja 60 ha-l ja peetakse ka lambakarja. Paraku lambaliha nad müüa ei saa, sest loomi tohib kodus tappa vaid oma tarbeks. “Kõige lähem tapamaja meie mahelammaste jaoks on Märjamaal, aga sinna on loomi nii kallis vedada.”

Kuid Mardimäe talu hakkaja pererahvas on leidnud oma väljundi ka maherukki kasvatamise näol. Sellest saab Setu kalja, mida villitakse pudelitesse müügiks. Maherukis jahvatatakse oma väikeses veskis ja müüki läheb ka jahu mitmekilostes kottides.

“Kui Eesti Energia ka armu annaks, võiks elada,” rääkis Mardimäe talu peremees. Ta ostis lammaste jaoks vana majandi lauda 50 000 krooniga, ent elektriga liitumine maksab 100 000.

“Eestimaa talul on potentsiaali,” rõhutas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et maainimestel on jõudu kujundada talud selliseks, nagu enamik meist ideaalis taluelu ette kujutab.

Põlvkondade vahetus põlistab talu

Samal ajal autasustati parimaid talupidajaid talutoodangu tänava kõrvale üles seatud välilaval. Eesti parimat talu selgitati juba 19. korda. Kohalikud põllumeeste ja talupidajate liidud olid konkursile esitanud 19 talu.

ETKLi juhatuse esimees Arvo Veidenberg teatas oma kõnes, et praegused talud on tegutsenud 20 aastat ja juba hakkavad vahetuma põlvkonnad, nii et noored võtavad talujuhtimise üle.

“Eesti talud on välja kujunenud, nüüd tuleks Eesti talu põlistada ja seda saab teha järjepidevuse kaudu,” rõhutas Veidenberg. “Noored tahavad tallu tulla ja siin majandada, seda näitavad ka noortalunike toetused,” lisas taluliidu juht.

ETKLi juhatuse liige ja talukonkursi žürii esimees Jaak Herodes lisas, et kõik tänavused peaauhinnad võitsid nooremad talupidajad. “Esikohad saidki ainult noored — nii alternatiivse kui tavatoomisega talude peapreemiad on neile,” selgitas Herodes.

Paljud suured ettevõtmised on saanud alguse talupidamisest. Nii ka augustikuu muusikasõprade magnet Leigo järvemuusika. Tänavu esitas Valga taluliit Leigo talu koos selle noore perenaise Tiiu Tammega konkursile.

Visaduse ja sitkuse näiteks on Tammemäe talu Jõgevamaa metsade rüpes, tuntud kui Trofee Jahimaja. Vanast veskist ümber tehtud turismitalu ehitati pärast paari aasta tagust põlengut veel uhkemini üles, pakutakse seminariruume, toitu, majutust, foto- ja loodusturismi. Eduka turundusega tegeleb seal just noor põlvkond.

Esile on kerkinud hulk noori teraviljakasvatajaid, kes teevad ilusat tööd. Valgamaal on väga ilusad põllud noortalunik Jaanus Juhkamil, sama kehtib Viljandimaa magistrikraadiga noortaluniku Ando Adamsoni kohta.

Võimsa teraviljatalu avastas žürii Võrumaalt, kus Taavi Serv kasvatab koos kahe vennaga tuhandel hektaril teravilja ning on välja ehitanud viimase peal kuivati ja viljahoidla. Noortaluniku toetuse eest ostis ta kaks kaasaegse tehnoloogiaga viinamarjakasvuhoonet, mis on istikuid täis ja kuu aja pärast loodetakse koguda esimene saak. Peavõidu — parima talu tiitli — võtsidki vastu parimad noortalunikud Taavi Serv ja Gaile Tammemägi.

Parim tootmistalu oli Simmo-Paavli talu Saaremaal, mida peab 37aastane Janek Mägi oma perega. Talus on mõne aasta vanune korralik ja puhas lüpsiplatsiga laut, aretatakse nii piima- kui lihakarja. Alates augustist pakutakse ka majutust — maja selleks on juba valmis. Talus kasvab kolm väikest poissi.

Väikesed lapsed või lapselapsed jooksid pea igas taluõues. “Ega talu väärtus pole ainult selles, et ta toodab, sealt tulevad täisväärtuslikud ja tublid inimesed,” hindab taluelu sotsiaalset tähtsust žürii esimees Jaak Herodes.