Eksperiment – teeme ise pesupähkligeeli

http://www.bioneer.ee/eluviis/kodu/aid-8622/Eksperiment-%E2%80%93-teeme-ise-pesup%C3%A4hkligeeli
Gunnel Koba, Bioneeri vabatahtlik kaasautor


Eksperiment – teeme ise pesupähkligeeli
Foto: Gunnel Koba, www.bioneer.ee

Pesupähkleid teavad ilmselt kõik keskkonnasõbralikkust väärtustavad inimesed kui üht võimalikku alternatiivi pesupulbrile. Ehkki ökopoodides müüakse ka valmiskujul pesupähkligeeli, on seda võimalik ka ise kodus valmistada, ja teoreetiliselt on sellega võimalik pesta praktiliselt kõike – juustest autoni. Aga paljugi, mida räägitakse ja kirjutatakse, Bioneeri kaasautor Gunnel Koba katsetas oma ihu ja majapidamise peal selle universaalvahendi ära. Toome teieni Gunneli eksperimendipäeviku.

Alustuseks keedan internetiavarustest leitud retsepti järgi pool liitrit kodust pesupähkligeeli.
BAASRETSEPT

*

Võta 600ml vee kohta kümme tervet pesupähklit ning keeda neid nõrgal kuumusel 30 minutit.
*

Lase vedelikul jahtuda ja kurna seda.
*

Arvesta, et osa vett aurab keetmise ajal ära ja alles jääb ca 500ml geeli.

Osad allikad soovitavad pähklid enne vette asetamist väikesteks tükkideks murda ja keetmisel kümne minutiga piirduda. Mina murran pähklid tükkideks ja neid keedan 30 minutit, lootes sedasi eriti vinge kontsentraadi saada.

Kokkukeedetud pruunikas vedelik ei ole oma konsistentsilt kuigi geeljas, on teine üsna vedel. Lõhn on neutraalne, ehk natuke isegi magusapoolne.
Säilitamine

Kuna isetehtud pesupähkligeeli peab nädalaga ära kasutama, asun kohe eksperimenteerima. Säilivusaega saab pisut pikendada vedeliku külmkapis hoidmisega. Teine võimalus on teha pesupähkligeelist jääkuubikuid ja sulatada neid vastavalt vajadusele kas nädalaks või üheks kasutuskorraks ette. Pesumasinasse võib muidugi ka sulatamata kujul paar kuubikut pista.
Šampoon

Esmalt katsetan pesupähkligeeli juuste peal. Vajutan pump-pudelist paar sortsu peo peale ja hõõrun niisketesse juustesse. Juuksed on mul pikad, seepärast lisan vahendit veel, ise lootes, et kuidagi peaks ju aru saama, millal küllalt on. On keeruline mõista, kas vahend mõjub või mitte.

Tean, et pesupähkligeel ei hakka pead pestes vahutama, kuid harjumuspäratu on ikkagi. Loputan geeli välja ja pesen igaks juhuks ühe korra veel.

Hoolimata põhjalikust loputamisest jääb juustele justkui mingi kiht peale. Loodan endamisi, et kuivades see kiht kaob. Osaliselt kaobki, kuid päris puhast tunnet ei tekigi. Juuksed on küll mõnusalt pehmed, aga ebatavaliselt rasked, nagu nad oleksid kergelt vahatatud.

Mul tekib tahtmine järgmisel päeval pea päris šampooniga üle pesta. Seda ma teengi, sest hommikul ei taha ma ebameeldivalt pulkas juustega inimeste sekka minna. Kui tavaliselt piisab ühest šampoonitamisest, siis sedapuhku läheb vaja kolme korda, et juustelt seda ebamäärast kihti maha saada.
Nõudepesuvahend

Järgmisena võtan ette kraanikaussi kogunenud nõud. Suvisel kuumal ajal vedelevad seal peamiselt klaasid ja kruusid, midagi väga rasvast küürida polegi. Toorjuustutopsi suudab pesupähklivesi küll kenasti puhtaks teha, kuid klaasist salatikausi tahaks hea meelega millegi tõhusamaga üle pesta, kerge õlikiht jääb peale ja klaas ei krudise käe all.

Tegelikult soovitataksegi pesupähkligeeliga pestud nõud äädikalahusega üle loputada, et nõud läikima lüüa. Hea soovitus, aga ma leian, et nii muutub lihtne igapäevane toiming tüütuks jändamiseks.
Klaasipuhastusvahend

Klaaspindade pesemiseks soovitatakse teha järgmine segu: 2dl vee kohta võtta 1spl pesupähkligeeli ja 1spl äädikat.

Katsetan segu esmalt vannitoa peegli peal, et hoogsast hambapesust tekkinud pritsmeid ja juhuslikke veelaike eemaldada. Tulemus on päris hea! Seejärel võtan ette suuremad pinnad ja teen suvetolmust puhtaks paar akent. Aknad läigivad, aga kontrolltesti põhjal võib öelda, et sama töö teeb ära ka äädikalahus ilma pesupähkligeelita.
Kätepesugeel

Eks ma suurema osa sellest geelist kätepesuks kuluta, arvasin ma juba enne eksperimendi kallale asumist. Praegu ma selles enam väga kindel pole. Esiteks on väga harjumatu pesta mittevahutava vedelikuga. Teiseks jätab see nahale justkui mingi nähtamatu kihi peale, sest käed tunduvad pärast pesemist olevat kergelt vahatatud.

Usutavasti on see väga tervislik kiht, kuna pesupäklilahust on Indias juba sadu aastaid edukalt ekseemi ja psoriaasi raviks kasutatud. Igaks juhuks lasen paaril tuttaval ka isevalmistatud vedelikuga käsi pesta ja nad kinnitavad minu kogemust.

Linna ühistranspordist tulles käsi seebiga pestes on valgele kraanikausile langevast pesuveest näha kui mustad käed tegelikult on, kuid pesupähkligeeliga pestes jääb vesi puhtaks. See tähelepanek muudab mind geeli puhastusvõime suhtes skeptiliseks ja pesen käed igaks juhuks seebiga üle. Seekord on pesuvesi must.

Õhtul duši all käies aga piisab omatehtud pesugeelist täiesti, hea matsalkaga saab geelist isegi kerge vahu välja võluda. Tekib mõte, et edasiarendusena võiks geelile mõne tilga meelepärast eeterlikku õli lisada. Jätan pool pudelitäit geeli vannituppa, et õlidega järgmisel päeval edasi katsetada.
Pesugeel

Pesupähklitega pesu pesemise kogemus on mul varasemast ajast olemas. Kergema mustusega saavad pähklid kenasti hakkama – voodipesu ja käterätikute pesemiseks on vahend ideaalne.

Teengi alles jäänud pesupähkligeelist jääkuubikud, mis jäävad järgmisi pesupäevi ootama.
Huvitavaid ideid

Kirjandusest leidsin teisigi pesupähklite kasutamisvõimalusi:

*

lehetäidest saab lahti, kui pesupähkligeeli lahusega taimi pritsida;
*

sääsed ei ründa, kui isetehtud pesupähkligeeliga ihu ja riideid pritsida;
*

psoriaasi ja ekseemi all kannatavate inimeste vaevused vähenevad või kaovad sootuks, kui kasutada nii riiete kui ihu pesemiseks pesupähkleid;
*

pesupähkleid kasutatakse ka peatäide hävitamiseks.