Põhumaja ehituse maraton algab laupäeval

http://www.epl.ee/artikkel/387838


Laupäeval hakatakse ehitama näidispõhumaja, mis peaks valmis saama kolme kuuga.
Kaire Talviste 31. mai 2007 00:00

Kui krunt on olemas, aga unelmate kodu ehitus seisab endiselt veel suure pangalaenu ootuse taga, on ilmselt iga soodsam ehitusviis teretulnud. Kuid kas enam on üldse võimalik aina uusi rekordeid püstitavate ehitusmaterjali- ja tööhindade juures midagi odavalt teha? Kaks hakkajat meest Peipsi ääres Nina külas on otsustanud tõestada, et kolme kuuga on võimalik ehitada keskkonda ja rahakotti säästev elamisväärne maja.

Kolmekuune maraton

Laupäeval alustab OÜ Unite Nina külas 80-ruutmeetrise näidispõhumaja ehitust. Eesmärgiks on seatud võimalikult lihtne maja suve lõpuks valmis saada ja ehituse ruutmeetri hind peaks jääma 5000 krooni piiresse. Selle kolmekuulise majaehitusmaratoni eestvedajaiks on ehituse poole pealt Mikk Suursild ja arhitekt Rene Valner.

Maja tuleb suuresti looduslikest materjalidest, soojustuseks ja seinakonstruktsioonimaterjaliks on põhk. Ehituses lähtutakse veel sellestki, et maja energiakulu oleks hiljem viis korda väiksem kui praegustel uusehitistel. Põhumajade puhul on tavaline aastane küttekulu u 50 kWh/m2, samas kui Suursilla sõnul on Eesti nüüdisaegsete uute majade keskmine küttekulu 280 kWh/m2. Säästumaja kasutab valgustuseks maksimaalselt päevavalgust, tarbib minimaalselt põhjavett ning kasutab toimimiseks taastuvaid energiaallikaid.

Suursild tunnistab, et äärmuslased nad siiski ei ole ja kui ikka kipsplaat kuhugi paremini sobib, siis sinna ta ka pannakse. Põhitöövahenditeks on puit, põhk, tselluvill, puiduhake, savi, lubi ja liiv. Kuid miks just põhk? “Põhk on hea, soe, sellest on lihtne ja kiire ehitada ja see teeb ehituse odavamaks,” loetleb Suursild. Odavate ehitusmaterjalide kõrval on tähtis ka läbimõeldud projekt ja ehituslahendus. Suvise põhumaja näol on tegu uue tüüpprojekti katsetusega. Projekt läheb hiljem müüki.

Suve jooksul korraldatakse ka seminare, kus osalejad saavad teoreetilised baasteadmised ja neil lastakse ka oma käega tööd proovida, veendumaks, kas hiljem saab ka ise sellise maja ehitamisega hakkama.

Kas 5000 krooni ruutmeetri eest pole siiski liiga vähe, et ehitada korralik elumaja? Äkki näeb välja nagu savionn? Suursild kinnitab, et majas on võimalik elada, ja usub, et selle hinnaga saavad nad ka hakkama. Ta ise elab majas, mille ehituse ruutmeeter läks maksma 3000 krooni.

Reaalne plaan

Unite on tegelenud juba ligi seitse aastat ökomajade ehituse, projekteerimise ja müügiga ning jaganud ühtlasi lihtsuse ja loodussäästliku ehituse põhimõt-teid. Mullu löödi Nina külla püsti kolm põhust kalurimaja. Ligi aasta tegutsenud OÜ Natuur-ehituse juhatuse esimehe Allan Kokkota sõnul on hoolika materjalivaliku korral, kui pole tegu väga keeruliste konstruktsioonidega, võimalik põhumaja ehitada hinnaga 5000 kr/m2, kui tööjõu kulu hinna sisse ei arvesta. Natuurehitus ehitab põhumaju ja on nõuga toeks iseehitajatele. Nende kogemus näitab, et põhumaja hinnaks kujuneb 14 000–22 000 kr/m2, sest inimesed soovivad mugavusi.

Kokkota sõnul on põhumajadel potentsiaali, sest teadlikkus sellistest majadest ja nõudlus nende järele aina kasvab. Tema hinnangul on Eestis oma küm-mekond põhumaja, kümneid kerkib veel tänavu juurde.