http://ajaveeb.ekspress.ee/toivo/kumme-pohumaja-eestis-see-on-alles-algus/
Kümme põhumaja Eestis - see on alles algus
Toivo
| July 22, 2008
Keskkonnasõbralike moodulmajade projekteerimise ja ehitamisega tegelev firma UNITe on üle Eesti püsti pannud kümmekond põhumaja. Rohelise mõtteviisi levides tõotab see olla alles algus.
UNITe omanikud Mikk Suursild ja Rene Valner ehitasid esimese niinimetatud põhumaja Eestisse 2002. aastal ja selleks oli saun Soomaal. Suursild töötas enne seda USAs ökoloogilise ehitusega tegelevas firmas, kust põhuehituse Eestisse tõi.
„Kuus aastat tagasi tundus enamikele arhitektidele ja ehitajatele põhust ehitamine rohkem kui veidrana, meie jaoks oli see pigem uus ja kaasaegne võimalus luua lihtne eluruum,” räägib Valner.
Sellest ajast peale on mehed ehitanud ja katsetanud erinevaid võimalusi, rajanud endale põhuelamised ja müünud neid ka klientidele. Suurema osa UNITe tegevusest moodustab hetkel energia ja keskkonnasäästlik projekteerimine, ehitatakse vaid väga valitud asju.
Ehitada oma maja mitte kivist ega puust, vaid põhust võib mõne inimese muigama panna. Tuletame meelde, millest kolm põrsakest muinasjutus endale majad ehitasid ja mis neid majadest järgi jäi.
Kuid Suursilla ja Valneri arvates on ökomajadel mitmeid eeliseid. Näiteks materjalide madal energiasisaldus ehk väike süsihappegaasi emissioon, maja tervislik sisekliima, heast soojapidavusest ja soojamahtuvusest tingitud madalad küttekulud. Lisaks materjalide - puidu, põhu, tselluvilla, puiduhakke, savi, lubja, liiva - väike omahind, taaskasutatavus ja sõltumatus üldisest ehitusmaterjalide turusituatsioonist. Põhumajade peamise puudusena tunnistavad UNITe mehed olevat suhteliselt töömahuka krohvimisprotsessi ja sellega seotud hoone pika viimistlusaja.
“Põhu voi roopakkidest majaga on samasugune lugu nagu iga teisest materjalidest majaga, enamasti pole ohud seotud mitte mingi konkreetse materjaliga, vaid vigadega projekteerimisel ja ehitamisel,” ütleb Valner. “Õigesti ehitatud põhumaja on tuleohutuse, sisekliima, energiatarve, seinte niiskusrežiimi ja närilistekindluse osas parem ja riskivabam kui tavaline karkassmaja.”
Illustreerimaks eelarvamusi põhumajade tõsiseltvõetavusest: USAs on selliseid maju ehitatud tuhandeid ning need on tihtilugu pääsenud metsatulekahjudest – põhjalikult viimistletud krohvikiht ei lase hapnikku läbi ja maja ei võta tuld.
Suursild ja Valner peavadki väiksust ja tõhusust säästlikkuse nurgakivideks. “Looduses on ekstravagantsus haruldane. Organismide eluspüsimiseks on hädavajalik vaid oluline - ei rohkem ega vähem. Optimaalse suurusega, läbimõeldud disainiga majad säilitavad loodusressursse, vähendavad inimese mõju loodusele ning kindlustavad küllaldased ressurssid järgnevatele põlvkondadele ja teistele liikidele,” märgivad nad.
Ökomajal on väiksem ökoloogiline “jalajälg”, ta vajab minimaalset hooldust, on funktsionaalse ruumilahendusega, hästi soojustatud, kasutab valgustuseks maksimaalselt päevavalgust, tarbib võimalikult vähe põhjavett ning kasutab toimimiseks taastuvaid energiaallikaid. Lisaks kasutab selline maja fossiilsete kütuste asemel maastiku, päikese, tuule, vihmavee, haljastuse, maapinna, päevavalguse ja ehitusmaterjalide omadusi.
UNITe omanikud on arendusse investeerinud paar miljonit krooni, kuid peavad firmat mitte niivõrd äriprojektiks, kuivõrd missiooniks propageerida ökomaju seminaride, töötubade ja muulaadse teavitustöö kaudu. “Arendustegevus tundub meile huvitavam kui lihtsalt kasumiteenimise eesmärgil tööd rabamine,” ütleb Valner.
Fotod: UNITe
No comments:
Post a Comment