Küla tegutsemise aluseks on arengukava. Tänavu tunnistati Uljaste maakonna parimaks külaks.Urmas Tamm ütles, et tunneb uhkust maakonna tublide tegija

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3169
Urmas Tamm ütles, et tunneb uhkust maakonna tublide tegijate üle. „Küla on koht, kus vaimsus võib surra, aga saada sealt ka uue tuule. Uljastel on uus tuul,” lausus ta.

Üleriigilisel külade maapäeval kogemusi hankimas


Mari-Anne Leht


Eesti külade VI maapäeval osalenud 13 Võrumaa naist jäid üritusega väga rahule, sest said kinnitust oma algatustele, uusi ideid ja nägid külaelu Pärnumaal. VI maapäev toimus 21.—23. juulini Pärnumaal Lepaninal.

Meie külaelu edendajad sõitsid maapäevale muljeid vahetama, teiste tehtut vaatama ja külaelu edenemiseks teadmisi juurde saama.

„Tahame Kääpa küla arengukava koostada. Augustis kogume inimestelt neile varem jagatud ankeedid, mille alusel initsiatiivgrupp alustab arengukava kokkupanemist. Maapäeva arengukava töögrupis sain selle koostamiseks palju kasulikke mõtteid,” rääkis Kaja Loos Lasva valla Kääpa külast.

Mae Krillo sama valla Tüütsmäe külast ütles pärast töögrupiga Soometsa küla seltsimajas käimist, et tema ei saa oma külas elava kahe perega küll suuri asju ette võtta.

„Meie saame midagi olulist teha vaid siis, kui liitume naabriks oleva Sookülaga, sest viimases on suitse rohkem,” selgitas ta.

Ebe Zeerus ja Liidia Pindis Misso valla samanimelisest külast huvitusid demokraatiast: „Demokraatia töögrupis sain tuge oma mõttele, et maainimesed peavad volikokku valima inimesed, kes tahavad kõigi huvide eest seista ja näevad tänasest kaugemale, sest siis areneb elu ka külades,” rääkis Zeerus.

Varstu vallast osalesid maapäeval Jane Soe, Teri Voomets ja Maivi Liiskmann kahe kuu vanusest Krabi külaseltsist. Nad said kinnitust, et külaseltsi tegemine oli väga õige samm, ja kuulsid töögruppides, et külades, kus juba elu edeneb, oli selle käimalükkamise ajal samuti raskusi. Noored varstulannad panid kõrva taha, et noori tuleb kuulata, neid kaasata ja lasta neil ka vastutada. Nii tekib noortel usk oma vajalikkusse. Seltsielu edenemise nimel tuleb teistest huvituda ja arusaamatused kohe selgeks rääkida.

Reet Käär Sõmerpalu vallast toonitas, et sai ettevõtluse töögrupis optimismi ja tahet edasiminekuks. „Kui saad kodunt välja, näed teiste optimismi ja kuuled, et kellelgi ei ole kerge, saad jätkamiseks julgust,” rääkis Sulbi maanaiste seltsi esinaine.

Kääri sõnul tuli töögrupis välja ka see, et vallad peaksid õla ala panema, et elu hakkaks käima ka senini tagasihoidlikes külades. „Vald võiks nende külade inimesed alguses kokku kutsuda ja toetada nõuga arengukava koostamisel,” märkis ta.

Selles töögrupis ei mindud mööda ka tunnustamise vajadusest, sest siiani teevad paljude seltside liidrid vajalikku tööd tasuta. Tunnustavad sõnad neile tublidele inimestele on tihti ainsaks töötasuks.

Sama valla Kurenurme külaseltsi esinaist Laine Rehklit kurvastas see, et ta kuulis töögruppi väisanud eurosaadik Marianne Mikkolt, et kahjuks ei kuulu meie kuuest Europarlamendi saadikust keegi maaelu ja põllumajanduse komisjoni. „Eesti maarahva huve ei kaitse Euroopas keegi,” sõnas Rehkli.

Merike Kapp ja Kerli Hollo Haanja maanaiste seltsist meenutasid, et nende töögrupis rääkisid välisriikide esindajad seltside tiheda koostöö vajalikkusest omavalitsusega.

„Saime koostöövajalikkusele taas kinnitust ja see annab mulle võimaluse jälle Haanja vallavalitsuses rõhutada, et vald peab nii kohalike ettevõtjate kui ka MTÜdega rohkem koostööd tegema, sest nii on võimalik Euroopa Liidu fondidest rohkem raha saada,” rääkis Kapp.

Kodukant Võrumaa koordinaator Marika Parv pidas oluliseks kohtumist positiivsete inimestega Eestimaa erinevatest kohtadest. Need kohtumised annavad jõudu edasiminekuks. „Igaüks meist käis kahes Pärnumaa külas, mille esindajad rääkisid tehtust. Panime kõrva taha ka mõne sellise asja, mida saame ehk vältida,” märkis ta.

Pärnumaa külades elu liigub

Kagu-Eesti kolme maakonna delegatsioonid käisid Saarde valla Tihemetsa alevikus. Saarde valla uhkus ja au on kahtlemata Voltveti mõisa klassitsistlik peahoone koos kauni pargiga. Mõlemad vajavad raha, esimene restaureerimiseks, teine korrastamiseks. Viimase tarbeks kirjutatakse juba projekti.

Tihemetsa on paljudele rohkem tuntud hiljuti 80ndat sünnipäeva tähistanud omaaegse iseseisva tehnikumi kaudu. Täna õpetatakse Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohas põhikooli baasil autolukkseppi ja metsakasvatajaid. Tihemetsa õppejuht Erna Gross ütles, et koos kaugõppijatega on nimekirjas 250 õpilast. Omal ajal oli siin ühiselamukohti rohkem kui 600 õpilasele.

„Valulapseks on lagunevad ühiselamud, sest kool jaksab kütta vaid ühte-kahte. Me ei oska tühjade majadega midagi peale hakata, annaksime tahtjale kas või tasuta ära,” rääkis Gross. Ta unistab õppurite arvu suurendamisest: „Tahaksime siin taas sekretäre-raamatupidajaid koolitada.” Veel tänagi käivad seal koolis paljud Võrumaa noored. Ebe Zeerus tundis ringkäigu järel kergendust: „Misso pole Eestimaal ainus koht, kus on tühje hooneid. Oleks hea, kui meie pooleli olevat koolihoonet ei ootaks Tihemetsa tehnikumi ühiselamute saatus.”

Saarde vallavalitsus loodab, et ehk saavad nad oma kitsaskoha lähitulevikus kõrvaldada, sest Saarde liitub Tali valla ja Kilingi-Nõmme linnaga. Otsus jõustub tänavu ja seejärel saab rohkem kui 5100 elanikuga Saardest rahvarohkeim vald Pärnumaal.

Töögrupid töötasid erinevates kohtades. Kaja Loos ja siinkirjutaja olid arengukava töögrupis, mis töötas Häädemeeste valla Pulgoja külas. Viiendat aastat külavanema ametit pidav Ene Hunt ütles, et külas elab üle 70 inimese, kellest kolmandik on pensionärid, teine kolmandik lapsed. „Küla initsiatiivgrupis on kolm naist, kelle abikaasad toetavad naiste ettevõtmisi. „Oleme abikaasaga ettevõtjad,” rääkis Hunt, kelle sõnul on külal väga hea side vallavalitsusega. Vallavanem on käinud küla üritustel.

„Külavanem koos kahe tubli naisega jättis imelise mulje, 40-liikmelise grupi vastuvõtt oli hästi organiseeritud. Ringikujulises grillikojas oli mõnus töötada. Päeva lõpul külas jalutades jäid silma kultuuride all olevad põllud ja suures osas korrastatud majapidamised,” rääkis Kaja Loos. Ta imetles külavanema pealehakkamist: juhib firmat ja küla, kasvatab koos abikaasaga nelja last ja kui vaja, istub ATV rooli taha ja näitab võõrale küla.

Tahkuranna vallas tegutseb samanimeline naisselts. Selle liige Maie Vakk ütles, et nende põhitegevuseks on käsitöö. „Naised ehitasid ise suveaia, kus peame volbri- jaani- ja kalurite päeva. Enne jõule korraldame ruumis jõululaada,” rääkis Vakk. Ta lisas, et mehed ei ütle kunagi abist ära.

Et küla või piirkond saaks areneda, on vaja arengukava. Seda ei ole veel paljudel meie küladel. Merle Adams Pärnumaa Kodukandist on analüüsinud ligi 100 arengukava, millest seitse olid Võrumaalt.

Võrumaa külaelu head ja vead

Adamsi sõnul tuli nii Tsolgo piirkonna kui ka Viitina küla arengukavast välja, et neis kohtades on kaasfinantseerijad. See omakorda loob projektide kirjutamiseks paremad võimalused. „Positiivne oli, et Võrumaa arengukavades oli sees noorte temaatika, nagu laagrid, noorte töökasvatuse ja erinevate tööoskuste vajalikkus,” tunnustas Adams.

Tsolgo piirkonna arengukavast tuli välja, et külaseltsid peaksid tegema midagi müügiks ja osutama teenuseid ning pakkuma mõlemaid vallale müügiks. „Kõigis Võrumaa arengukavades oli kirjutatud, et seltsi juhte ja piirkonna ettevõtjaid on vaja koolitada,” lausus Adams.

Lahendamist vajavate probleemidena tõid meie inimesed välja järgmised: turvalisuse puudumise seal, kus künkad varjavad naabri majapidamise, suhtlemisvaeguse, sest paljudel küladel puudub seltsimaja. Kruusateed teevad meie inimestele tuska nii suvel kui talvel, soojal ajal tolmavad, külmal ajal on aga libedad.

Võrumaa naised jäid maapäevaga igati rahule. „Saime aru, et paljud kitsaskohad on Harjumaast Võrumaani sarnased,” lausus meie maakonna koordinaator Marika Parv.

Paraku puudusid meilt esindajad Urvaste, Meremäe, Mõniste, Antsla, Vastseliina ja Rõuge vallast, samuti puudus nii omavalitsuse kui ka maavalitsuse esindaja. Parve sõnul said kõik esimese teabe külade maapäevast ja selle toimumisajast juba märtsis. Valgamaalastel oli esindajaid igalt tasandilt.

Võrumaalaste hõredust märkasid ka viimasel päeval kohale tulnud riigikogulased. Mait Klaassen ütles, et teda paneb imestama paljude meie vallavanemate ja ka maavalitsuse leige suhtumine üleriigilisse üritusse: „Võib-olla mõne valla juhid näevad MTÜdes konkurenti, kuigi nad peaksid oma valla seltse, seltsinguid ja maakonna Kodukanti kätel kandma, sest mida rohkem on vallas ühiskondlikke organisatsioone, seda lihtsam on valda juhtida.”

Tiit Niilo ütles, et hooletut suhtumist üleriigilisse külade üritusse peavad külade elanikud kindlasti meenutama, kui nad 16. oktoobril valima lähevad. „Vallavalitsuste üks olulisemaid tegevusi on ju elu edendamine kohapeal, aga mitte abirahade mangumine, samuti kiiresti areneva eluga kursis olemine. Valdade juhid peaksid igale suurele üritusele saatma esindajad,” rääkis Niilo. Ta lisas, et tänavu otsustatakse, kuidas toetada külaelu järgmise seitsme aasta jooksul.

Järgmine maapäev toimub kahe aasta pärast Jõgevamaal.

Aasta külad on Uljaste Lääne-Virumaal ja Kamari Jõgevamaal

Esimest korda kuulutas liikumine Kodukant välja aasta küla konkursi, mille tulemused teatati maapäeva avamise järel. Konkursile esitati 13 küla ehk igast maakonnast üks. Vaid Võrumaa ja maapäeva korraldaja Pärnumaa jäid konkursist eemale. Neljaliikmeline hindamiskomisjon käis viies külas. Esikoht läks jagamisele. Üle 70 elanikuga Uljaste küla asub Rägavere vallas Lääne-Virumaal. Külal on oma sümboolika, toimuvad talgud ja omapärased võistlused, nagu käesurumine jne.

Küla tegutsemise aluseks on arengukava. Tänavu tunnistati Uljaste maakonna parimaks külaks. Omasid õnnitlema tulnud Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ütles, et tunneb uhkust maakonna tublide tegijate üle. „Küla on koht, kus vaimsus võib surra, aga saada sealt ka uue tuule. Uljastel on uus tuul,” lausus ta.

Teine aasta küla on Kamari Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Külas elab ligi 300 inimest, siin on mitu ettevõtet. Külaelu veab Kamari haridusselts. Ilmunud on nii küla kui ka kooli ajalugu. Külarahvas osaleb väga aktiivselt üritustel.

Jõgeva maavanem Aivar Kokk tuli teisel päeval Pärnumaale oma piirkonna tublisid tegijad õnnitlema.

Tublid olid ka meie mõlemad naabrid, sest nii Sooru küla Tõlliste vallas Valgamaal kui ka Hurmi küla Kanepi vallas Põlvamaal olid esimese viie seas.

Hindamisel arvestati koostööd, ühisüritusi, loomulikult arengukava, projekte, küla välisilmet jm.

Konkursil osalenud külade kohta saab lugeda maapäevaks ilmunud Kodukandi ajakirja erinumbrist Külakiri.