kokkuhoid enam kui 3-kordne.http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1673

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1673


Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.


Maasoojuspump kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat. Kui süsteem kogub energiat puurkaevu põhimõttel, siis on tegemist maapõuest saadava soojusega.
Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus tsirkuleerivat vede

Maasoojuspump kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat. Kui süsteem kogub energiat puurkaevu põhimõttel, siis on tegemist maapõuest saadava soojusega.
Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus tsirkuleerivat vede

Maasoojuspump kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat. Kui süsteem kogub energiat puurkaevu põhimõttel, siis on tegemist maapõuest saadava soojusega.
Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus tsirkuleerivat vedelikku (alkohol / vesi) sedavõrd, et maasoojuspump muudab need mõned kraadid soojaks tarbeveeks ning vesi-radiaatoreid või põrandakütet kasutades ka soojaks ruumiõhuks. Maksimaalne kasutegur saadakse kui kasutada soojuse jagamiseks vesipõrandakütet.

Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.
MSP.jpg

pilt: OÜ Besterm skeem
Rootslaste põhimõtteks on võtta maapinnast energiat 60% ulatuses maja tipptarbimisest, soomlased aga valivad soojuspumba võimsuse pigem maja tipptarbimise järgi, mis aga paraku suurendab süsteemi kapitalimahutusi.
Torustiku ehitamine maasse nõuab suuri investeeringuid, kuid pikemas perspektiivis on maasoojapumba efektiivsus tunduvalt suurem kui õhusoojuspumba puhul, sest maapinna all, kust soojust ammutatakse, on temperatuur püsiv nii talvel kui ka suvel. Näiteks 100–150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400–800 meetrit väliskeskkonda paigaldatavaid torusid. Mida niiskem on pinnas ja pikem on maakollektor, seda suurem on saadav maasoojus-energia hulk.
MSP_allikas.jpg

Sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest kaevatakse maapinda paigaldatav torustik kas horisontaalselt ca 1 meetri sügavusele, uputatakse puurkaevu või viiakse raskuste abil veekogusse. Nüüd on võimalik ka vertikaalne ja diagonaalis maakollektori paigaldus.

Uudne maasoojuspump

Uudse süsteemiga maasoojuspump ei vaja paarisajameetrist suure diameetriga puurauku ning tööks elektroonilisi kontrollseadmeid. Tehniliselt uuenduslik ning lihtne süsteem EarthLinkedTM on võimeline pidevalt maapinnast eraldama ja suunama ehitisse 3,5–4,0 kWh energiat, kulutades ise seadme tööks 1 kWh .

ECR-i puhul leiutati lihtne ja efektiivne soojusülekanne, mis juhib külmaine vooluringi otsesesse kontakti soojusallikaga. Soojuskandja saab pinnasesse paigaldada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt või diagonaalselt puuritud 50 mm läbimõõduga 15–30 meetri sügavustesse puuraukudesse.

Uudse maasoojuspumba silmus koosneb kahest väikese läbimõõduga (1/2"–1/4") omavahel ühendatud vasktorust, mis on kokku pandud ja üle kontrollitud tehases. Pärast soojuskandja torustiku paigaldust täidetakse puuraugud liiva, tsemendi ning saviga. Torustik ühendatak


Maasoojuspump kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat. Kui süsteem kogub energiat puurkaevu põhimõttel, siis on tegemist maapõuest saadava soojusega.
Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus tsirkuleerivat vedelikku (alkohol / vesi) sedavõrd, et maasoojuspump muudab need mõned kraadid soojaks tarbeveeks ning vesi-radiaatoreid või põrandakütet kasutades ka soojaks ruumiõhuks. Maksimaalne kasutegur saadakse kui kasutada soojuse jagamiseks vesipõrandakütet.

Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.
MSP.jpg

pilt: OÜ Besterm skeem
Rootslaste põhimõtteks on võtta maapinnast energiat 60% ulatuses maja tipptarbimisest, soomlased aga valivad soojuspumba võimsuse pigem maja tipptarbimise järgi, mis aga paraku suurendab süsteemi kapitalimahutusi.
Torustiku ehitamine maasse nõuab suuri investeeringuid, kuid pikemas perspektiivis on maasoojapumba efektiivsus tunduvalt suurem kui õhusoojuspumba puhul, sest maapinna all, kust soojust ammutatakse, on temperatuur püsiv nii talvel kui ka suvel. Näiteks 100–150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400–800 meetrit väliskeskkonda paigaldatavaid torusid. Mida niiskem on pinnas ja pikem on maakollektor, seda suurem on saadav maasoojus-energia hulk.
MSP_allikas.jpg

Sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest kaevatakse maapinda paigaldatav torustik kas horisontaalselt ca 1 meetri sügavusele, uputatakse puurkaevu või viiakse raskuste abil veekogusse. Nüüd on võimalik ka vertikaalne ja diagonaalis maakollektori paigaldus.

Uudne maasoojuspump

Uudse süsteemiga maasoojuspump ei vaja paarisajameetrist suure diameetriga puurauku ning tööks elektroonilisi kontrollseadmeid. Tehniliselt uuenduslik ning lihtne süsteem EarthLinkedTM on võimeline pidevalt maapinnast eraldama ja suunama ehitisse 3,5–4,0 kWh energiat, kulutades ise seadme tööks 1 kWh .

ECR-i puhul leiutati lihtne ja efektiivne soojusülekanne, mis juhib külmaine vooluringi otsesesse kontakti soojusallikaga. Soojuskandja saab pinnasesse paigaldada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt või diagonaalselt puuritud 50 mm läbimõõduga 15–30 meetri sügavustesse puuraukudesse.

Uudse maasoojuspumba silmus koosneb kahest väikese läbimõõduga (1/2"–1/4") omavahel ühendatud vasktorust, mis on kokku pandud ja üle kontrollitud tehases. Pärast soojuskandja torustiku paigaldust täidetakse puuraugud liiva, tsemendi ning saviga. Torustik ühendatak


Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.


Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.

Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne.