http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=71
Uued soojuspumbad + roheline energia = ökonoomne kodu
Kuidas saaksime ihaldatud saastevabaduse ja ökonoomse kodu? Üha paremad koduseadmed ning kaasaegsed soojuspumbad lubavad meil praegu mõelda sellele, et soojuspumba kompressorile kuluv ja majapidamises tarbitav olmeelekter võiks olla täiesti roheline.
Ökomõtlemine pole enam kulukas privileeg, vaid on muutunud meie elu tavaliseks osaks. Keegi ei löö enam energiasäästuteemale käega ning üha tõsisemalt suhtutakse ka keskkonna saastamisse. Roheline energia on olnud ja on ka edaspidi piiratud ressurss, sest selle tootmine sõltub ju loodusest. Siiski on tänaseks rohelise energia toodangumaht kasvanud ning alates 2009. aasta märtsist suudab Eesti Energia pakkuda oma klientidele rohelist energiat kilovatt-tunnipõhises arvestuses kogu nende reaalse elektritarbimise ulatuses. “Roheline Energia” on taastuvatest energiaallikatest, peamiselt veest ja tuulest toodetud elektrienergia turuhindadega kokkuostu ja edasimüügi programm. Elektrimüüja tagab objektile olmeelektri ja vajaliku elektri soojuspumba kompressori tööks.
Veel mõni aasta tagasi oli roheline energia väga limiteeritud ning ühele perele suudeti seda anda ainult teatud kogus kWh. Praeguseks on tuuleparki tublisti täiendatud ning renoveeritud nii mõnigi hüdroelektrijaam.
Selge see, et soojuspumbad ja muu majapidamises elektrit kulutav peaks rohelise energia tarbimise korral olema eriti säästlik, et seda ressurssi jätkuks ühtlaselt kõigile. IVT Soojuspumbad juht Aivar Paabo toob näitena lihtsad valikud – kas osta koju tavaelektripirnid või säästulambid, samuti puudutab see küttesüsteemi: näiteks soojuspump kasutab vaid 1/3 energiast võrreldes elektriküttega ning invertertehnikaga soojuspump veel omakorda 12% vähem. Soojuspumbad täiustuvad pidevalt – näiteks kaasaegne X15 säästab juba mõne aasta taguse analoogiga võrreldes üle 20% rohkem energiat ehk tarbib elektrit vähem.
Kõik ongi ju tore ja hea ning milleks siis veel roheline energia, kui kaasaegsete soojuspumpadega säästame nii palju ressurssi. ”Asi on hoiakutes ja ka rahas, uus tehnika säästab sedavõrd rohkem, et inimesed võiksid lubada endale natuke kallimat elektripaketti, et teadlikult anda oma panus saastevabadusele,” seletab Aivar Paabo. Arvatakse, et taastuvenergia on kohutavalt kallis, aga kui põhitariife võrrelda, siis on roheline energia ca 13 sendi võrra kallim.
Nii mõnigi tuumajaam vähem
Kaasaegne soojuspump säästab aastas väga palju kWh, näiteks soojuspumba kasutajana on võimalus osta energiat küttele 20 000 kWh asemel 6500 kWh aastas. Selles kontekstis pisut kallim energia ei ole enam niivõrd oluline, tähtis on hoopis midagi muud. Aivar Paabo toob näitena Rootsit, kus valikukriteerium on just looduse säästmine ja sellega seoses on tootja kulutanud raha luigemärgi (põhjamaine kvaliteedimärk) saamiseks. Paabo sõnul on Rootsi tänu soojuspumpadele jätnud ehitamata tuumaelektrijaamu.
Modernsete soojuspumpade efekt on tõepoolest muljetavaldav. Soojuspumpade laiaulatusliku kasutuselevõtuga loodab Euroopa Soojuspumba Liit aastaks 2020 paigaldada oma piirkonnas umbes 70 miljonit soojuspumpa. Sellise hulgaga loodetakse korvata 20,5 % aastaks 2012 seatud EL kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgist. Aastal 2020 soojuspumbad toodaksid enam kui 770 TWh (30 % EL eesmärgist) taastuvenergiat ja säästaksid umbes 900 TWh primaarenergiat.
Ka Eestis on üsna tublilt edasi liigutud. Tänaseks on paljud Eesti perekonnad energiasäästust aru saanud (kas või esialgu läbi oma rahakoti). Eelmisel aastal paigaldati üle 1000 vedelik-vesi ehk maasoojuspumpa Eestis.
Inverter-tüüpi vedelik/vesi soojuspump (maasoojuspump) on saanud sooja vastuvõtu meie tarbijalt. Ei ole ka ime, sest 245 m² köetava pinnaga maja kulutab küttele, ventilatsioonile ja tarbeveele ainult 11 000 krooni aastas.
Soojuspumbad on läbimurde saavutanud ja lähitulevikus on iseenesestmõistetav, et maasoojuspumbad on inverter-tüüpi.
Millist soojuspumpa kasutada?
Aivar Paabo sõnul on soojuspumba ehk katla valik alati individuaalne ja sõltub vägagi palju informeeritusest. Tänaseks on Eesti tarbija teadlik, et õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad on võimelised tekitama märkimisväärseid sääste küttekuludes ja on investeeringult suhteliselt soodsad. Tänu põhjamaades tehtud testidele teab tarbija ka seda, et enamik õhk-õhk soojuspumpi on inverter-tüüpi. Tihtipeale sellega tarbija informeeritus soojuspumpadest piirdubki. Aivar Paabo soovib aga, et inimesed hiljem kuidagi ei kahetseks soojuspumba valikuid.
Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade läbimurre Eesti turul on olnud plahvatuslik ja tänaseks saanud vägagi ohtlikud piirid. Tihti ostab tarbija soojuspumba pähe lihtsa konditsioneeri, sest ainukeseks kriteeriumiks on toote soodne hind, invertertehnika ja väljundvõimsus. Põhjus selleks on küllaltki loogiline: enamik inimesi elab ekvaatori piirkonnas, kus probleem on pigem jahutamine.
Konditsioneeridele annab tootja ka kütte väljundvõimsuse, ja seda 7 plusskraadi juures. Egiptimaal, kuhu linnud talvituma lendavad, võivad talveööd just sellised olla. Sellisel temperatuuril ei ole konditsioneeril probleeme ja küttevõimsus on piisav, et soojaks kütta ka suuremaid ruume. Aivar Paabo sõnul meie niiskes ja külmas kliimas see kahjuks päris nii ei ole. Meil müüdavad õhk-õhk tüüpi soojuspumbad, mis välimuselt on vägagi sarnased konditsioneeridele, on tehas või maaletooja varustanud talvevarustusega, mis tagab töökindluse meie karmis kliimas, kuid teatud temperatuurist alates läheb vaja lisakütet.
Uue põlvkonna soojuspump
Milline see on? Uue põlvkonna soojuspump toodab majja soojusenergiat täpselt nii palju kui vaja. Uus invertertehnika tähendab seda, et kompressori ja tsirkulatsioonipumba kiirused on reguleeritavad. Kui maja vajab rohkem soojust, siis suurendatakse kompressori pöördeid. Sooja ilma puhul töötab kompressor minimaalse võimsusega.
Elektrooniliselt juhitud soojuspumba väljundvõimsus reguleeritakse 4,5–17 kilovatini, sõltuvalt maja soojuskoormuse tarbest. Sellisel soojuspumbal puudub elektrikütte vajadus isegi kõige külmematel päevadel. On-off tüüpi vedelik-vesi soojuspumpadel on üldjuhul sisse ehitatud elektrikassett 9 kW, mis aitab soojuspumpa külmematel päevadel, kui kompressori võimsusest ei piisa. Inverter-tüüpi soojuspumpadel on elektrikassett ainult avariiolukorra jaoks, kogu kütte- ja tarbeveevajadus kaetakse ainuüksi kompressoriga.
Erapooletud testid Rootsi riiklikus uurimiskeskuses (Sveriges Provnings-och forskningsinstitut SP) näitavad, et see uue põlvkonna soojuspump võib säästa kuni 12% rohkem, võrreldes eelmise põlvkonna soojuspumpadega. See suudab säästvalt toota tarbevett, seega saab muretult nautida ka vannirõõme, sest soe vesi on toodetud minimaalsete kuludega.
Hea teada
Soojus peaks pere või majapidamist teenima ning alati tasub vajadused, eesmärgid ja kulud hoolikalt enne valikutegemist läbi mõelda. Oma kodu soojuskoormuse ja energiakulu saame ise välja arvutada lihtsate rusikareeglite põhjal.
Peaksime teadma, et 40–50 W kulub 1 m² kütteks, kui toa kõrgus on umbes 2,5 m ning aknad ja uksed keskmise suurusega.
1 inimene kulutab aastas umbes 1000 kWh soojusenergiat tarbeveele.
2 tunni jooksul ventileeritakse ½ maja kubatuurist, mis tähendab, et 12 korda ööpäevas vahetub õhk meie kodus, kui ventilatsioon on projekteeritud ja häälestatud.
Keskmise eramu (näiteks 150 m²) energiakulu jaguneks protsentuaalselt järgmiselt:
küte 50% 10 000 kWh/a
tarbevesi 25% 5 000 kWh/a
ventileerimine 25% 5 000 kWh/a.
Soojuspumba valikul on väga tähtis kriitiliselt hinnata kodu asukohta ja mõelda sellele, kust oleks mõistlik soojuspumbale energiat võtta:
1. maast/veest – tarbevesi ja küte
2. kaljust – tarbevesi, küte ja jahutus
3. ventileeritavast õhust – tarbevesi ja küte
4. ventileeritavast õhust – tarbevesi
5. välisõhust – küte ja jahutus
6. välisõhust – tarbevesi ja küte
7. maast- ja ventilatsioonist kombineerituna – tarbevesi ja küte. Ventilatsioonist ülejääv energia laetakse maasse.
Energiahindade jätkuva tõusu tõttu on arendatud erinevaid soojuspumpi ja suurt rõhku on pandud energiakollektorite arendamisele. Kui otsustatakse näiteks toasoojust toota maasoojuspumbaga, siis peaks teadma, milliseid võimalusi see annab.
Võimaluse korral on mõistlik taoline soojuspump ühendada ventilatsiooniga, mis tagaks kodus normikohaselt terve elukeskkonna.
Väiksematele majadele (kuni 150m²) on sobilik kasutada tehases valmistatud ainulaadset ventilatsiooni- ja maasoojuspumba ühendatud mudelit, millega kahekordistatakse võimsus ja säästud on palju suuremad. Väljaventileeritavat soojust kasutatakse optimaalselt. Kui majas ei ole küttetarvet, siis ventilatsioonisoojus laetakse maakontuuri. Niimoodi saadakse maasoojus veelgi tõhusamaks ja kõik ventilatsioonis olev soojus kasutatakse uuesti kütteks.
Soojuspumba valikul on väga tähtis kriitiliselt hinnata kodu asukohta ja mõelda sellele, kust oleks mõistlik soojuspumbale energiat võtta:
1. maast/veest – tarbevesi ja küte
2. kaljust – tarbevesi, küte ja jahutus
3. ventileeritavast õhust – tarbevesi ja küte
4. ventileeritavast õhust – tarbevesi
5. välisõhust – küte ja jahutus
6. välisõhust – tarbevesi ja küte
7. maast- ja ventilatsioonist kombineerituna – tarbevesi ja küte. Ventilatsioonist ülejääv energia laetakse maasse.
Soojuspumba valikul on väga tähtis kriitiliselt hinnata kodu asukohta ja mõelda sellele, kust oleks mõistlik soojuspumbale energiat võtta:
1. maast/veest – tarbevesi ja küte
2. kaljust – tarbevesi, küte ja jahutus
3. ventileeritavast õhust – tarbevesi ja küte
4. ventileeritavast õhust – tarbevesi
5. välisõhust – küte ja jahutus
6. välisõhust – tarbevesi ja küte
7. maast- ja ventilatsioonist kombineerituna – tarbevesi ja küte. Ventilatsioonist ülejääv energia laetakse maasse.
No comments:
Post a Comment