On olemas sadu erinevaid maksusid milledest ei tehta juttu sest need on kulutused kunstlikule nappusele mida tekitab vampiirsusepõhine majandussüsteem.
Lisaks riigimaksudele eksisteerivad varjatud maksud mis on mitmeid kordi suuremad riigimaksudest :
1) Elektri hind. Kuna maavarad ja Eesti Energia kuuluvad rahvale siis omanikele elektri arvete esitamine on ajuvaba. 2) Inflatsioon on varjatud maks pankadele mida tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks.3)
Kulutused naftasaadustele on varjatud maks ja need on mahukamad n.n. riigimaksudest.
Tanklate kaudu imetakse miljardeid rahasummasid millistest maksuamet vaid unistab.
4) 97 erinevat salajast maksu,loe sellest allpool.
Varjatud maksudest kirjutas
Virge Haavasalu :
https://www.aripaev.ee/uudised/2012/04/25/madisson-monopolidest-kogutakse-varjatud-makse
https://www.aripaev.ee/uudised/2012/04/25/madisson-monopolidest-kogutakse-varjatud-makse
Virge Haavasalu • 25. aprill 2012 • 3 min
Jurist: monopolidelt varjatud maksud
Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt.
„Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.
Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.
Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.
Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.
„See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. "Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik."
„Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.
Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.
Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.
No comments:
Post a Comment