Rootsi tühjendas Eesti rahast http://www.ap3.ee/?PublicationId=10b608cb-93b6-42ae-82a3-7400bb849be1

Blogi
Stefan Andersson
06.01.2010
Rootsi tühjendas Eesti rahast
erainvestor
Kõik postitused - Stefan Andersson
Kõik aripaev.ee blogid

Rootsi mõju Eesti majandusele on olnud tugev ja positiivne, ent 2009. aastal võeti Rootsis vastu otsuseid, mis saatsid Eesti majanduse vabalangemisse.

Tahes või tahtmata toimivad Swedbank ja SEB nagu keskpank Eestis. See tähendab, et kui need institutsioonid ühel või teisel põhjusel otsustavad oma tingimusi muuta, mõjutab see lühiajaliselt Eesti rahapakkumist ja Eesti SKPd. Lisaks sellele mõjutab Rootsis toimuv Eestit ka muul viisil.

2009: Kuidas rootslased tühjendasid Eesti rahast:

1) Eesti rahaomanikud võeti pantvangiks

Rootsi pangad hakkasid pakkuma Eesti hoiustajatele põhjendamatult kõrgeid intresse. Millegipärast otsustati, et pankade finantseerimine Balti klientide poolt peab suurenema. Kuigi odavam finantseerimine oli pankadele kättesaadav nii Rootsis kui mujal, leiti, et laenamine Baltimaadele oli hoiustamisega võrreldes liiga suur. Lisaks leiti, et kroonihoiustajatele võib maksta suurt preemiat, et nad Eesti kroone eurode vastu ei vahetataks.

Asi muutus nii absurdseks, et aasta lõpus oli Eesti pankades kroonihoiused suurusjärgus 90 miljardit, samal ajal kui kroonilaenud olid kukkunud 30 miljardini. Rootsi pangad olid niisiis valmis maksma Eesti hoiustajatele ja eriti kroonihoiustajatele kopsakat raha selleks, et nad midagi produktiivset oma rahaga ei teeks.

Niimoodi maksti eestlastele sisuliselt raha selleks, et nad ei investeeriks Eesti majandusesse. Eesti valitsus andis omapoolse panuse, vabastades eraisikutest hoiustajaid tulumaksust, kahjustades olukorda veelgi.

2) Eesti laenajatele raha ei antud

Nagu piirati hoiustajate raha voolamist majandusesse, nii piirati ka laenamise võimalust. Laenamine kallines tohutult ja krediiti anti vähe. Mõju rahapakkumisele oli selgelt kärpiv.

3) Rootsi fondiinvestorite raha kohale ei jõudnud

Rootsis on sisuliselt olemas üks suur Baltikumile suunatud aktsiafond, nimelt East Capital Baltikum. Suvel tormasid rootslased sinna oma raha investeerima kuid fondihaldurid ostsid selle raha eest hoopis Rootsi pangaaktsiaid ja Rootsi riigivõlakirju. Niimoodi ei jõudnudki raha Eestisse, kuigi Rootsi väikeinvestorid tahtsid tegelikult siit juba siis kõvasti odavnenud vara osta.

4) Rootsi meedias hoiatati pidevalt Baltimaade eest

Kuna buumiaegadel oli Rootsi meedia Baltikumi riskide koha pealt vait siis 2009. aastal käis pidev hoiatamine. Ehk hoiatati siis, kui oli juba hilja. Niimoodi vähenes välisinvestorite huvi Baltimaade vastu ja ka nende raha jäi sissevoolamata.

5) Rootsi kroon kukkus Eesti krooni vastu

Rootsi keskpank lubas väga madalate intressidega Rootsi kroonil euro (ja krooni) vastu kukkuda. Sellega halvenesid Eesti ettevõtjate võimalused müüa oma tooteid eksporditurul ja ka taas vähenes raha sissevool Eestisse.

Niisiis tühjendasid Rootsis vastu võetud otsused mitmel moel Eestit rahast. Lühiajaliselt tähendab aga vähem raha kukkuvat majandust ja suurenevat hirmu.

Võitjad

Rootsi meetmed mõjusid Eesti aktsia ja kinnisvarahindadele pärssivalt, seega võib võitjaks nimetada neid investoreid, kellel oli 2009. aastal võimalus sellist vara kokku osta. Kõige suurem võitja oli äkki Telia Sonera, kellel õnnestus odavalt terve Eesti Telekomi endale haarata.

Kõik muutub 2010

Juba 2009 lõpul hakkas olukord muutuma. Hoolimata Rootsis toimuvast hakkas raha Eestisse voolama. Kuna eestlased kärpisid oma impordi miinimumini, voolas Euroopa Liidu struktuurfondiraha sisse ja Eesti palgad olid juba kukkunud rohkem kui Rootsi kroon Eesti krooni suhtes, seega eksport taastus. Rootsi meedias rauges negatiivne raporteerimine Baltikumi tegemistest ning arvatavasti 2010. aastal selline trend jätkub:

1) Hoiuseintressid juba krahhivad

Põhjendamatult kõrged kroonihoiuse intressid on juba kukkuma hakanud ja nende võlu Eesti investorite silmis kaob. Investorid tahavad nüüd investeerida reaalvarasse. "Pantvangid saavad vabaks."

2) Laenamine jälle taastub.

Pangad on juba rääkinud, et laenutingimused paranevad. Kuna varahinnad on nii madalad, on ka laenamise riskid vähenenud.

3) Rootsi erainvestorid leiavad Eesti niikuinii

Isegi kui suured Rootsi fondihaldurid ei suuna kiiresti oma raha Eestisse, leiavad investorid aegamööda tee siia. Ja ega fondihalduridki taha rongist maha jääda.

4) Eesti maine tugevneb

Kui Rootsi meedias oli 2009 kõik negatiivne, siis 2010 muutub pilt 180 kraadi kuna rootslased näevad, et Eesti on liitumas eurotsooniga.

5) Rootsi kroon tugevneb

Rootsi kroon on juba märgatavalt tugevnenud ning Eesti ekspordiettevõtete positsioon paraneb samm-sammult.

Rootsi mõju Eesti majandusele on olnud ja jääb oluliseks ja positiivseks. Kuid kuna optimism (või naiivsus) oli liiga suur 2006 - 2007, siis kriisiaastatel (2008-2009) hakkasid Rootsi meetmed paraku töötama Eesti majandusele vastu.