Urmo Kübar: ettevõtlikud töötud loovad MTÜ

http://www.epl.ee/artikkel/581106

Kodanikeühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar leiab, et majanduslanguses pole MTÜ-de arvule mõju avaldanud ning Eestis on jätkuvalt päris palju MTÜ-sid, kuid nad on liiga nõrgad.

-Millist mõju on MTÜ-dele majanduslangus avaldanud?

MTÜ-sid on Eestis hästi erinevaid: juriidiliselt võttes on Eesti Olümpiakomitee, Keskerakond, pimedate ühing, korteriühistu Valgas või laulukoor Järvamaal kõik ühtmoodi MTÜ-d, aga ju on majanduslanguse mõju neile kõigile ka erinev.

Kui rääkida nendest organisatsioonidest, kellega EMSL tegeleb - avalikes huvides tegutsevad kodanikeühendused - siis üheks selgeks muutuseks on töökoormuse kasv, eriti neil, kes aitavad raskustesse sattunud inimesi.

Aga kui see on vähemalt see, mille jaoks need organisatsioonid moodustatud ongi, mida üldiselt osatakse ja tahetakse teha, siis rohkemgi ollakse hädas kõikvõimaliku administreerimistöö mahu kasvuga.

Kuna palju rahastusallikaid on kokku kuivanud, aga tööd tuleb edasi teha, siis kulub suur osa eestvedajate energiast igasugu taotluste kirjutamisele, eri konkursside tingimuste vahel laveerimisele, aruandlusele. Edumeelsemad otsivad projektisõltuvusele alternatiivina teisi võimalusi, aga päris igas valdkonnas neid ka ei leia.

Ent üldiselt näib mulle, et võrreldes äri- ja avaliku sektoriga on ühendused majanduskriisist suhteliselt väiksemate kaotustega välja tulnud.

Väheseid erandeid kõrvale jättes on MTÜ-d rahalises mõttes pidanud kogu aeg küllalt vähesega läbi ajama ja oma tugevused muule üles ehitama: pühendumine, teiste “nakatamine” oma ideedega, koostöö, inimeste hoidmine, leidlikud lahendused. Selliseid asju majanduslangus nii kergesti ei võida, mistõttu ka juhtimis-alane kirjandus toob kodanikeühendusi ja võrgustikke ärisektorile eeskujuks.

-Kas MTÜ-de arv on viimastel aastatel vähenenud?

Registreeritud MTÜ-sid ja sihtasutusi on Eestis ligi 31 000 ja see suureneb aastas umbes kahe tuhande võrra. Viimastel aastatel on kasv hoopis kiiremaks läinud, kuuldavasti näiteks paljud tööta jäänud inimesed on loonud endale ise töö andmiseks MTÜ, sest selles vormis on lihtsam tegutseda kui äriühinguna. Seega sellest ei maksa teha mingeid järeldusi Eesti kodanikuühiskonna arengu kohta.

See number jääbki kasvama, kuni hakatakse sundlõpetama neid MTÜ-sid, kes ei ole paari aasta jooksul oma majandusaasta aruannet esitanud ehk siis sisuliselt ei tegutse. Näiteks kuu aega tagasi, kui enamikul MTÜ-del oli aruande esitamise tähtaeg, oli seda teinud umbes 14 000 ja veel neli tuhat olid seda elektroonilises süsteemis alustanud. Kindlasti on 15 - 20 000 realistlikum number kui see 31 000.

-Kui palju esineb praegu MTÜ-del rahalises osas toimetulekuraskusi?

Numbriliselt ma ei tea. Tõenäoliselt ütleb suurem osa MTÜ-sid, et rahaline seis on raske või et võiks olla parem. Aga kui mullu ühes uuringus küsisime ühendustelt, kas nende hinnangul tegutsevad nad veel ka aasta pärast, vastas üksnes kolm protsenti, et kahtleb selles.

Loomulikult tuleb ka MTÜ-des ette üle võimaluste elamist, kuid valdav on ikka talupojamõistus, et kui vähenevad tulud, peavad vähenema ka kulud. Kui selle tõttu jäävad pidamata mõned konverentsid või välja andmata mõned trükised, võib seda isegi majanduslanguse positiivseks tulemuseks lugeda, aga meie uuring näitas ka, et kolmandik organisatsioone on vähendanud oma teenuste mahtu, eriti sellistele sihtrühmadele, kes ise nende eest ei suuda maksta nagu lapsed.

Iga kuues on ära jätnud arendustegevusi, aga siin peab silmas pidama, et neid on saanud endale ka headel aegadel lubada pigem väiksem osa ühendustest.

Koos töökoormuse kasvuga on see päris halb signaal, sest kuigi tüüpilise MTÜ liidri reaktsioon rahakärbetele on kõigepealt kiruda, öelda: “mina enam ei jaksa”, siis ohata ja veel rohkem tööd hakata tegema, ei ole ka nende energia siiski lõputu.

-Kas praegune MTÜ-de olukord avaldab mingit mõju laiematele ühiskonnas toimuvatele protsessidele? Kas saab rääkida mingisugusest tagasilöögist kodanikuühiskonna arengule?

Kodanikuühiskond ei ole ainult MTÜ-d. See on eelkõige see, kui inimesed tahavad, saavad ja oskavad osaleda avalike asjade arutamises, otsustamises ja elluviimises - ning ka tegelikult seda teevad. Ja mina küll ei ole näinud ega kuulnud teistelt kodanikeühendustelt, et Eesti inimesed oleksid viimaste aastatega hulkade kaupa kuidagi aremaks, passiivsemaks, hoolimatumaks või rumalamaks muutunud.

Pigem ikka hakkab vastupidine silma. Selleks, et teistega koos midagi kasulikku ette võtta, ei ole kindlasti organisatsiooni registreerida vaja, aga mitmeid asju jällegi on mõistlikum teha läbi ühenduste, järjepidevalt ja ka professionaalselt, mitte ainult hobi või kampaania korras.

Muidugi avaldab ühiskonnas toimuvale mõju see, kui tugevad ja hästi toimivad niisugused organisatsioonid on: kui hästi jõuavad inimeste ettepanekud riigi- või kohaliku võimu otsustesse, kuidas tegeletakse probleemide ennetamise ning lahendamisega ja nii edasi.

Inimeste haridus, tervis, turvalisus, jõukus - kõik, kõik on kodanikuaktiivsuse määraga seotud. Aktiivsed, teistega koostööd tegevad inimesed elavad kauem, saavad paremini hakkama ja on rõõmsamad kui need, kes arvavad, et neist midagi ei sõltu.

-Kas Eestis on võrreldes näiteks teiste EL-i riikidega piisavalt MTÜ-sid?

MTÜ-de arvust üksi saab ehk midagi järeldada selliste riikide kohta nagu Türkmenistan, kus viie miljoni elaniku kohta on 89 MTÜ-d, neist seni viimane asutati ülemöödunud aastal ja enne seda üks 2005-ndal. See tõenäoliselt ei ole “piisav”.

Euroopa riikide puhul ei ole paljalt neid numbreid eriti mõtet kõrvutada, sest palju MTÜ-sid võib tähendada niihästi aktiivset kodanikkonda kui ka killustunud mittetulundussektorit, samuti on EL riikides erinev näiteks ülesannete jaotus avaliku võimu ja kodanikualgatuse vahel või kasvõi kiriku roll.

Olulisemaks näitajaks on ikkagi tulemused kui tegijate hulk. Eesti puhul on MTÜ-sid pigem liiga palju ja nad on liiga nõrgad, kindlasti tuleks kasuks kui sarnaste eesmärkidega ja sarnaseid asju tegevad organisatsioonid virelemise ja nappide ressursside pärast konkureerimise asemel rohkem oma jõude ühendaksid.

Samas ma arvan, et meil võiks olla MTÜ-de hulgas rohkem tugevaid avalike teenuste osutajaid ja isemajandava ärimudeliga toimivaid sotsiaalseid ettevõtteid.