Tulevik: elektriautod

http://www.epl.ee/artikkel/581232
Hea uus energiailm

Inimkonna vajadus uute energiaallikate ning energia salvestamise süsteemide järele on väga suur ja kasvab järjest.
Erik Puura, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor 04. august 2010 07:30

Pidevalt kõneaineks olevad kliimamuutused ja katsed piirata fossiilsete kütuste lõpunipõletamist võib jääda tegelikult pinnavirvenduseks. On vägagi võimalik, et rahvusvahelise kliimapoliitika püüdlustele vaatamata põletatakse energianäljas ära kõik mõistuspärase hinnaga kättesaadavad fossiilkütuste varud.

Et toimuvat prognoosida, heidame pilgu paarile graafikule.

1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab 2050. aastal meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010–2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat.

2. Energia tarbimise kasv ühe inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kilokalorit päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240 000 kilokalorit – 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Suured on energiakulud kodudes, transpordis ja ettevõtluses. Toidust saadavat energiat vajab tehnoloogilise ühiskonna inimene ööpäevas umbes sama palju kui primitiivne inimene, aga toidu enda tootmisele ja transpordile kulub oluliselt rohkem energiat: mõelgem näiteks Hispaaniast Eestisse veetavatele tomatitele.

Kõik riigid on seadnud ees-märgiks sisemajanduse kogutoodangu kasvu. Seni on SKT kasv tähendanud energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajaduse vähendamiseks, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga.

3. Tervelt kolm neljandikku inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta, maagaasi ja söe töötlemise ning oksüdeerimise kaudu. Hüdro-, tuuma- ja taastuvenergiaallikate osatähtsus on väike, suutmata lähiaastakümnetel asendada naftat ja gaasi. Graafik nr 3 puudutab nafta- ja gaasivarude lõppemist: enamiku stsenaariumide kohaselt oleme just praegu tootmise ja tarbimise tipus.

Energiaprobleeme ei saa käsitleda ja lahendada isoleerituna toidu- ja veevajadusest ning keskkonnaprobleemidest. Näiteks Hiina tormiline majanduskasv tähendab probleemide kasvu nii energia-, toidu- kui ka veevajadust silmas pidades. Looduslike süsteemide ümberkujundamise kaudu suureneb ka keskkonnakatastroofide (eriti üleujutuste) sagedus.

Megaprojekt Prantsusmaal

Uued tehnoloogilised lahendused energeetika vallas arenevad tormiliselt. Samal ajal on raske teada nende kasutuselevõtu aega, töökindlust, efektiivsust ja hinna konkurentsivõimelisust.

Inimkonna üks suurimaid lootusi on olnud termotuumareaktorid. EL, USA, Venemaa, Jaapan, India, Hiina ja Lõuna-Korea on ressursid koondanud ühte projekti – ITER-i reaktori ehitusplats Lõuna-Prantsusmaal on sisuliselt valmis. Samas on projekti maht suurenenud algselt plaanitud viiest miljardist eurost 15 miljardini. Reaktori ehitus peaks lõppema 2019. aasta lõpuks. Tegemist pole aga veel elektrit tootva reaktoriga: ees-märgiks on 50 MW sisendi juures saavutada 500 MW väljund ning hoida seda kuni 8 minuti jooksul. Kuna termotuumareaktorid ei leevenda energiaprobleeme lähima 30–50 aasta jooksul, siis tuleb lähikümnendite probleeme leevendada muul viisil.

Maailmas teeb tuumaenergeetika renessanssi: ehitamisjärgus on üle 30 tuumareaktori, kindlalt on plaanitud ehitada üle 90 reaktori ning ettepanekuid on tehtud veel üle 200 reaktori ehitamiseks. Tuumaenergeetika arendamises teeb suurimaid pingutusi Hiina, plaanid on suured ka Indias, Jaapanis, Venemaal, USA-s, Ukrainas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Uuteks tuumaenergeetikat kasutavateks riikideks on plaaninud saada Valgevene, Indoneesia ja Põhja-Korea. Kavad on olemas Bangladeshis, Tais, Türgis ja Vietnamis.

Eriti suured lahkarvamused on tuumaenergia kasutamise osas just Euroopas. Soome ja Rootsi rajavad uusi tuumajaamu, seejuures on Rootsi loobunud tuumajaamade sulgemis-programmist. Rootslastel kaalus kasvava energiavajaduse ja kliimamuutuste teema üles tuumajaamade ohtlikkuse. Norral pole põhjust muretsemiseks – skäärides on kõrguste vahed suured ja sademeid nii palju, et kogu elek-ter saadakse sademeveest. Taani on end kuulutanud tuumavabaks tsooniks. Austerlased otsustasid USA-s Three Mile Islandil 1979. aastal toimunud õnnetuse järel vastvalminud Zwentendorfi tuumajaama avamata jätta ja protestisid tõsiseltvõetavalt, kui slovakid nende piiri äärde oma jaama püsti panid.

Eesti lähtepositisioon on võr-reldes teistega veidi parem, samuti on keskkonnakatastroofi oht siin väiksem enamikust maailma piirkondadest. Elanike tihedus on Eestis väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota ühe elaniku kohta väga suur. Eesti võimalusteks on nii tuuleenergia, tuumajaam ja arukas põlevkivi kasutamine kui ka hoonete energiatõ-husaks muutmine.

Võimaluste paljususe korral on pigem probleemiks see, kuidas teha õigeid valikuid olukorras, kus valitseb üpris suur teadmatus tehnoloogia arengu, rahvusvahelise julgeoleku, kliimapoliitika ning kütuste ja infra-struktuuri tulevase maksumuse suhtes. Samuti pole ükski valik ideaalne: iga projektiga kaasnevad nii majanduslikud kui ka keskkonnariskid. Need riskid on erinevad, tehes võimatuks nende üksühese võrdlemise.

Tulevik: elektriautod

Eestil on võimalus kombineerida tuuleenergia tarbimine ja transpordisektor, arendades suures mahus elektritransporti: tuuleenergia miinuseks loetakse kõikuvust, aga elektriauto akusse saaks seda salvestada. Ühe skeemi järgi pakutakse klientidele elektriautot koos laadimisjaamade kasutuse ja akuvahetuse võimalusega tervikliku paketina – tekivad mobiilteenusesarnased operaatorfirmad. Elektritranspordi areng on toimumas Taanis, Iisraelis ja Hawaiil. Kuid üleminek elektriautodele võtab kaua aega ning vedelkütuste hinnad võivad veelgi oluliselt tõusta.

Elame huvitaval perioodil – naftaajastu tipus. Samas käitume endiselt bau-printsiibi (ingl business as usual – teen täna sama, mida eile) järgi. Mehhiko lahe naftakatastroof näitas, kuidas uute maardlate kasutuselevõtt suurendab keskkonnariske ja kütuste hinda. Kuigi tegu oli ühe suurima keskkonnakatastroofiga maailmas, ei ole märgata, et midagi oleks muutunud.