Teadlased utsitavad omavalitsusjuhte passiivmaju ehitama

http://www.epl.ee/artikkel/581365

Tartu ülikooli teadlaste sõnul tuleb energia­sääst­liku maja ehita­mi­ne odavam.
Kärt Kelder 06. august 2010 07:30

Sel nädalal käivitas Tartu ülikool energiatõhusa ehituse infoportaali. See on aga alles algus – käima on lükatud projekt „Active Through Passive”, millega tahetakse suurendada teadlikkust ehitiste energiasäästlikkusest ning soodustada väikese energiatarbega tehnoloogiate kasutamist. Et need teemad viia ka inseneride, arhitektide ja omavalitsustöötajateni, tehakse kuus kolmepäevast seminari.

„Euroopa jaoks on see praegu uudne situatsioon – passiivmajatehnoloogia, mis toob nii eraisiku kui ka riigi tasandil kaasa selged ja radikaalsed eelised, on meetodina kõikidele kättesaadav ja kasutusvalmis, kuid teadlikkuse ja kogemuse puudumise tõttu kasutatakse neid eeliseid vaid vähestes riikides,” rääkis Tartu ülikooli ökotehnoloogia vanemteadur Tõnu Mauring.

Projekti peab vajalikuks ka tuntud arhitekt Urmas Muru. Tema sõnul on passiivmajade näol tegemist aktuaalse teemaga, millega inimestel oleks kasulik paremini kursis olla.

Näiteks ei peaks passiivmajadele ülemineku korral lasteaiad enam nii palju tervisekaitsenõuete pärast muret tundma, sest kuna seal käib õhk paremini ringi, polegi tube tuulutada otseselt tarvis. „Passiivmajad on parema sisekliimaga kui tavalised majad, piirdekonstruktsioonid on suure soojapidavusega ja õhutihedad. Seal puuduvad talvel külma kiirgavad akna- või seinapinnad. Passiivmaja ventilatsioonisüsteem tagab värske ja optimaalse niiskusega õhu, mis takistab hallituse ja viiruste levikut,” selgitas Muru.

„Uurisime süsihappegaasisisaldust õppeasutustes. Pärast ruumi tuulutamist võib süsihappegaasi tase 10 minutiga algsele tasemele tõusta. Kui aga CO² tase on liiga kõrge, siis õppevõime langeb. Passiivehitistes on CO² tase stabiilselt madal,” rääkis Mauring praeguste õppeasutuste puudusest.

Kallim tuleb odavam

Kuigi passiivmaja ehitamine maksab veidi rohkem kui tavaline maja (Saksamaal ja Austrias on kulud umbes 5–10 protsenti suuremad, Eestis rohkem), on ehitise elutsükli jooksul energiakulud pikemas perspektiivis väiksemad.

„Pikas perspektiivis on passiivmaja soodne. Mõnes Euroopa piirkonnas rajavad omavalitsused kõik omalt poolt finantseeritavad hooned passiivmajadena,” rääkis Muru. „Kui alguses rohkem investeerida, siis tulevikus tasub see ära, eriti Eestis, kus majades on soojuskadu äärmiselt suur,” tõdes omakorda Tõnu Mauring.

Lasteaiad saavad tulevikus läbi odavamalt

•• Eeskujuks teistele omavalitsustele tuuakse Valga Kasekese lasteaeda. Lasteaia tervishoiu-majandustöötaja Lilian Tamme sõnul on lastel hea meel uue kauni energiasäästliku lasteaia üle. „Laste meeleolu oli ka vanas majas rõõmus. Mida olen aga ise tähele pannud, et pärast rekonstrueerimist pole talvel olnud vahet, kas õues paugub käre pakane või sajab lörtsi, toas oli stabiilselt soe. Praegu, suvel on aga meeldivalt jahe,” rääkis Tamme passiivmaja meeldivast sisekliimast.

•• 2009. aasta juunis valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi raha abil projekt „Valga lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina”. Projekti kogumaksumus oli 22,8 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus programmi KOIT kaudu oli 16,8 miljonit krooni ja 6 miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn.

•• Kütteenergiat kulub kümme korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, rühmades on spetsiaalsed nõudepesumasinad, mis kasutavad kollektorist saadavat vett. Siseviimistluses ja lasteaia sisustuses on kasutatud loodussõbralikke materjale.