Raha ja tema alternatiivid

http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8015/Raha-ja-tema-alternatiivid
Autor: Kristjan Jansen, Eesti Ökokogukondade Ühendus

18.mai 10, teisipäev
Raha ja tema alternatiivid
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Viimastel nädalatel on Eestis käivitunud huvitav tendents – kogukonnarahad. Urvaste vallas võeti kasutusele Urban, Paides Pai. Kristjan Jansen kirjutabki põhjalikumalt kogukonnarahadest.

Mis on raha?

Teda on nimetatud informatsioonikanaliks, vahel ka võimu teostamise vahendiks, kuid tavaliselt selgitatakse raha olemust tema funktsionaalsuse kaudu – rahaga saab asjade väärtust mõõta, väärtusi vahetada ning säilitada. Kuid väga harva tõstatatakse küsimus raha päritolu, vajaduse, alternatiivide ning tulevikuväljavaadete kohta. Me võtame oma rahasüsteemi iseenesestmõistetavana, isegi nähtamatuna – loomulikult märkame me raha olemasolu või selle puudumist, kuid peaaegu kunagi ei lähe me süsteemi juurte juurde ja ei uuri, miks raha üldse vaja on.

Kõige üldisemalt kõlab raha definitsioon nii: raha on sotsiaalne kokkuleppe, mille alusel kasutavad inimesed omavahel midagi vahetusväärtusena. Kes kokku lepivad? Mida vahetusväärtusena kasutatakse? Kus see raha kehtib? Selle kohta ei ole ühtegi reeglit, kõik on kokkuleppe küsimus. Siin peitub võti näha raha millegi tunduvalt laiema, vabama ning sümpaatsemana, kui ta tavaliselt tundub.

Meile harjumuspärane mudel “üks riik või majanduspiirkond – üks ametlik raha” ei ole tegelikult sajanditki vana. Kuigi tundub, et maailm liigub järjest suurema rahandusliku ühtsuse suunas – Eesti ootab eurot, El Salvador loobus oma colonist USA dollari kasuks ning räägitakse ka maailma ühisrahast – ilmuvad ikka ja jälle välja grupid, kes ei taha rahalise üleilmastumisega kaasa minna ning räägivad oma rahast. On see lihtsalt tagurlus ja traditsioonist kinni hoidmine, nagu vasakpoolne liiklus Inglismaal ja gallonid USAs? Kindlasti mitte, rahamaailma kirjul lapitekil on põhjuseid palju.
Hea ja halb raha

Raha pole kunagi olnud pelgalt numbritega väljendatav neutraalne väärtusvahetusühik, nagu väidab klassikaline majandusteadus. Majandusantropoloogid ja sotsiaalteadlased on raha palju uurinud ning leidnud, et varasest ajaloost peale on raha olnud äärmiselt mitmekihiline mõiste, sotsiaalne objekt, millel on väga palju tähendusi. Isegi kui kogukonnas on ametlikult käibel vaid üks rahaühik, eristavad inimesed eri olemuse ja otstarbega raha ning kasutavad neid erinevalt,luues niimoodi alternatiivseid rahasid.

Mõisted “räpane raha” ja “rahapesu” on alati olemas olnud. Näiteks eraldab Keenias elav luode hõim rangelt tavalist raha “kibedast rahast”. Kibe raha tuleb vargusest, röövist või pole ausalt välja teenitud nagu näiteks loteriis võidetud või maast leitud raha. Samuti muutub raha kibedaks kanepi, kulla ja maa müügiga. Tavaline ja kibe raha tuleb hoida eraldi ning nendega on seotud palju ettekirjutusi ja tabusid. Eriti halvad ended on seotud tubakakaubitsemisest teenitud rahaga – kui seda kasutada näiteks pruudi lunaraha maksmiseks, siis võivat pruutpaar hukkuda tuleõnnetuses. Luod oskavad rahalt kibedust ka spetsiaalse puhastusrituaali abil ära võtta. Teatud mõttes ei erine see palju Eesti Kultuurkapitali “rituaalist”, mille abil tubakaaktsiis muudetakse hinnalisteks kultuuriteosteks.
Kriisirahad

Alternatiivsed rahad ilmuvad välja ka siis, kui piirkonda tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis, hüperinflatsioon, poliitiline peataolek – segastel aegadel, mil raha napib või ta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada ning selleks võetakse käibele asendusraha.

Suure Depressiooni aegadel USAs oli ringluses ligi 3000 erinevat raha, Argentiinas majanduskriisi ajal 90ndate lõpul tehti pool riigi tehingutest erinevates kohalikes rahades ning ärgu unustatagu ka Tartu raha, mis jõudis 1992. aastal enne krooni tulekut käibel olla 37 päeva.

Reeglina on kriisirahad ajutine nähtus – kui riik suudab ennast kokku võtta ning majandus hakkab taastuma, siis hakkavad inimesed taas riiklikku raha usaldama ning suurem osa kohalikest rahadest kaob käibelt.

alternatiivraha 1

Ajaloost on siiski teada ka mõned püsivamad oma raha eksperimendid, nagu näiteks Šveitsi WIR, 1934. aastal alustanud firmadevaheline krediidisüsteem, mis on järjest kasvanud, hõlmates praegu 80 000 ettevõtet ning on riiki olulisel määral erinevatest majanduskriisidest säästnud.
Uued alternatiivrahad

Kuid kultuuriliste ning kriisirahade kõrval on viimase paarikümne aasta jooksul järjest kasvanud uue ja värske mõttega loodud alternatiivrahade liikumine. Siin pole ühest põhjust – kuna raha puudutab meid kõiki, siis on raha ümber kokku saanud muidu täiesti vastandlikud vaated.

Esiteks äärmuslikud vabaturufanaatikud, kelle arvates ei tohiks riigiraha olemaski olla ning iga pank võiks välja anda oma raha – turg paneks paika, mis raha püsima jääb. Samas pole see liikumine teooriast kaugemale jõudnud.

Või siis nn Zeitgeisti-liikumine, kes näeb konkurentsile ehitatud rahasüsteemis ja fraktsionaalses intressikeskses panganduses ühiskonna allasurumist ning sotsiaalsete sidemete lõhkumist.

Olulised alternatiivraha arendajad on ka ülemaailmsed kogukonnaliikumised nagu näiteks TransitionTowns (www.transitionnetwork.org), jätkusuutlikuma elukorralduse eest seisjad. Leidub ka rohelise raha teoreetikuid, kelle arvates tuleks maailma finantssüsteem ümber teha nii, et see ei baseeruks mitte lõpmatul lubaduste ahelal nagu praegu, vaid oleks seotud mingi globaalselt olulise mõõdetava ressursiga – CO2 tonni või energia-kilovatiga.

Ja viimaks arengumaad, kelle probleemid on tohutu vaesus, ebavõrdus ning väga suur mitteametlik majandusruum. Inimesed teevad küll mingeid töid ja „ajavad äri”, et hinge sees hoida, kuid see ei kajastu riigi jaoks ühelgi paberil ega majandusarengu raportis. Mitmed neist maadest on aru saanud, et Lääne-sugust heaoluühiskonda võivad miljonid kõrvalejäetud inimesed ootama jäädagi, alternatiivraha võiks aga anda kogukondadele veidi iseseisvust oma tehingute korraldamisel, ootamata (ilmselt mitte kunagi kohale jõudvat) ametlikku raha.

Olenemata alternatiivraha loojate maailmavaatest on oma raha loomise algtõuge alati sama – olukord, kui ametlik riiklik raha ei täida enam enda ülesannet, ta kas pole kättesaadav või pole tema kasutamine lihtsalt sobilik.

Samas on uue raha kasutuselevõtt suur vastutus: alternatiivraha-kogukondades on avalik saladus läbikõrbenud rahaprojektide suur hulk. Mistahes rahasüsteemis – riiklikus või alternatiivses – paneb raha saatuse paika usaldus, mida välja teenida ja hoida on raske. Kindlasti pole mõtet raha luua moe pärast ja kiirustades. Alustada tuleb samm-sammult – edukaimad alternatiivrahad on alati loodud mingi konkreetse ülesande lahendamiseks, nad kehtivad vaid piiratud alal, nad ei konkureeri ametliku rahaga ning nende taga on usaldusväärne kogukond.
Kogukonnarahad

Levinuimad alternatiivrahad on kogukonnarahad, millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid kogukonna sees, elavdades niimoodi omavahelist läbikäimist – nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Levinuim kogukonnaraha vorm on lihtne turvamärkidega paberraha, kuid ka siin on värskeid ideid – hiljaaegu tuli oma rahaga välja San Francisco linnaosa Bernal Heights, mis paberraha asemel kasutab tavalisi dollareid, märgistades neid oma linnaosa kleepsuga www.bernalbucks.org. Üha enam on seoses mobiiltelefonide ja kiipkaartide levikuga tekkimas ka elektroonilist kogukonnaraha, kuid nende kasutuselevõtt võib olla paberrahast keerulisem.

alternatiivraha 2

Ka on erinevad kogukonnaraha arvestusühikud, konverteeritavus ning väljaandmise kord – rahaühikule võib vastata üks töötund või üks tehtud tegu; raha võib (aga ei pea) saama riikliku raha vastu vahetada; raha võib välja anda kogukonnas tegutsev mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon, hoiulaenuühistu või siis loob raha iga inimene ise. Nii tegutseb näiteks virtuaalne kogukonnaraha Õnnepangas, kus raha tekib siis, kui keegi aitab kedagi ja teine pool tänutähe vastu annab.
Sotsiaal- ja haridusrahad

Väga edukad on olnud fureai kippu'd ehk „hoolitsussuhte piletid”, mis loodi 1995. aastal Jaapanis, maailma kiireimini vananeva ühiskonnaga maal. Riik mõistis, et mistahes sotsiaalhooldusprogramm ei suuda käia kaasas järjest suureneva eakate hulgaga ning seadis sisse spetsiaalsed rahad, mida saavad teenida noored, kes aitavad vanureid. Teenitud fureai kippu'sid saab näiteks saata oma vanadele sugulastele, kes siis omakorda nendega noortele maksavad – või siis oodata niikaua, kui ise vanaks saad ja hoolitsusraha kulutama hakkad.

Fureai kippu'del on tekkinud “sooja ja hoolitseva” raha foon, eakad tahavad noortele järjest rohkem maksta hoolitsusrahaga, mitte “külmade ja kalkide” jeenidega. Jaapanis on praegu 300–400 sama põhimõttega rahasüsteemi ning hoolitsusraha on laienemas ka Hiinasse, kus ühe-lapsepõlvkond peab varsti hakkama tohutut arvu eakaid üleval pidama. Pole võimatu, et ka vananev Euroopa leiab varsti Jaapani hoolitsusrahast innustust.

alternatiivraha 3

Alternatiivrahasid ollakse kasutusele võtmas ka hariduses: Brasiilias kaalutakse spetsiaalset õppetunni-raha “Saber” mis töötab nii: riik valib välja vaesemad koolid, kus õpetajaid napib ning ülikooli edasiminejaid on vähe ja jagab esimese klassi õpilastele spetsiaalset õppetunni-raha. Sellega saavad nad maksta vanemate klasside õpilastele järelaitamistundide eest. Need vanemad õpilased saavad omakorda maksta keskkooliõpilastele järeleaitamise eest. Kui õpilane lõpetab keskkooli ja on kogunud teatava summa õppetunni-raha, siis saab ta sellega kinni maksta osa oma ülikooliharidusest. Mida rohkem nooremaid õpetad, seda rohkem õpid ise ning seda suuremad on su võimalused ülikooli saada.

Alternatiivrahal on veel palju vorme ja raske on leida maad, kus neid ei tunta – kaup-kauba-vastu laadad Argentiinas, sotsiaalpangad Brasiilias, mis ühendavad omavahel mikrolaenud, kohaliku raha ja kooperatiivid; ökorahad Kaláka ja Kör Ungaris; regionaalrahad Saksamaal, mis toovad huvitavad ennesõjaaegsed rahaeksperimendid tänapäeva; kõneminutite kasutamine rahana Aafrikas, mis jätab ilmselt praeguse elektroonilise panganduse etapi üldse vahele jne, jne.
Alternatiivrahad ja Eesti

Eestis on alternatiivrahadest seni üsna vähe räägitud. Ajaloolist koduraha on küll uuritud, numismaatik Ivar Leimuse andmetel on erinevad ametliku raha asendajad olnud Eestis käibel alates keskajast, mil näiteks oli levinud veskiraha, mida sai kodanik jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandil koos tööstuse arenguga, levinud olid nn vabrikurahad Hiiumaal ning Narvas.

urban 2

Kaasaegsete kogukonnarahade teemal on Eestis kirjutanud vaid üksikud alternatiivse majandusmõtte huvilised nagu Villu Zirnask ja Henri Laupmaa, kuid alates 2009. aasta lõpust on tunda, et idee hakkab lõpuks laiemalt levima: Von Krahli teatris käibivad teatrisisesed maksevahendid krahlid, Urvastes on sellest kevadest käibel oma rahana urbanid, oma rahast räägivad ka setud ja paidekad ning aktiivselt tegutseb Tartu Hoiulaenuühistu.

Areneb ka elektrooniline kogukonnaraha: 2009. aasta sügisel läks käima Õnnepank ning Uue Maailma koduleheküljest välja kasvanud kogukonnatarkvara CommunityToolsi planeeritakse ka kohaliku raha funktsionaalsust.

Niisiis, aitab “kibedast rahast” ja rahapuudusest. Maailma raha-lapitekil on juba 5000 erinevat ruutu ja nende arv aina kasvab. Mõtleme koos, kuidas sinna mõni uus laik lisada!

Lisalugemist:

* http://rahalugu.edicypages.com
* http://kika.trip.ee
* http://www.lietaer.com
* http://reinventingmoney.com/library.html
* http://brixtonpound.org
* http://www.thelewespound.org

Artikkel ilmus ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirjas "Kogukonnad"