Parts tahab sisse viia punktid, mille järgi tuleb projektides arvestada ka kaugküttevõrgust väljaastumist ning moodsa tehnoloogia kasutamist.

http://www.epl.ee/artikkel/581606
Maja energiasäästlikuks ehitanud ühistu saab tegelikult vastu pükse

Kui minister Partsi määrusse jääb praegune punkt sisse, saab Gildi 8 korteriühistu esimees Ergo Neeme küsida Kredexilt tagasi suure osa remondirahast.

Kui minister Partsi määrusse jääb praegune punkt sisse, saab Gildi 8 korteriühistu esimees Ergo Neeme küsida Kredexilt tagasi suure osa remondirahast. Foto: RAUNO VOLMAR

Tallinna kesklinnas asuva Gildi 8 korteriühistu esimees Ergo Nee­me on teinud viimaste aastate jooksul tänuväärset tööd. Viiekorruselisel 75 korteriga majal on vastavalt energiaauditile vahetatud üldkasutatavate ruumide uksed ja aknad, renoveeritud vee-, elektri- ja keskküttesüsteemid, soojustatud maja fassaad, igasse korterisse paigutati individuaalne küttearvestussüsteem. „Üle-eelmise aasta väga külmal detsembrikuul oli minu korteri küttearve 1806 krooni, selle aasta rekordarve oli jaanuaris 970 krooni,” tõi Neeme näite saavutatud kokkuhoiust. Ühe aastaga kukkus kogu Gildi 8 maja energiatarve 152 megavatt-tunni võrra, mis tähendab rahas 152 000 krooni.

Üllatavalt selgub aga ehitusettevõtjate liidu, Tallinna tehnikaülikooli ja tehnikakõrgkooli analüüsist, et seni laenu võtnud ühistud saavad tegelikult keskmiselt 15%-ga vastu pükse: energiasäästuga võidetav raha lihtsalt ei kata laenu tagasimaksmisele kuluvat raha. Näiteks viiekorruselise kortermaja igakuine kommunaalmaksete arve kasvab analüüsi andmete järgi kuus umbes 60 krooni võrra, aastas kokku veidi enam kui 700 krooni võrra. Seega on paljud korteriühistud üle Eesti läinud lihtsalt energiakokkuhoiust tuleneva säästujutu õnge.

Liigne agarus pole ogarus

Neil korteriühistutel, kes on maja renoveerimisega siiamaani oodanud, tekib nüüd aga võimalus saada Kredexilt reaalset rahalist toetust, mis katab 15-protsendilise augu ning heal juhul tekitab korteriomanikele kohe tegeliku rahasäästu. Nee­­me ütles, et saamata jäänud toetuse pärast ta halvasti ennast ei tunne. „Kui leitaks võimalus toetada ka neid, kes on oma maja juba renoveerinud, oleks fantastiline,” lisas ta. Majandusminister Juhan Parts kummutab sellise võimaluse eos. „Toetuse eesmärk on ikkagi täiendavalt motiveerida ühistuid investeerima. Juba lõpetatud projektide toetamine pole mõistlik,” rääkis Parts.

Suuresti just kortermajade renoveerimisega tegeleva OÜ Balti Vara Fassaadid juht Meelis Karro seni aktiivselt tegutsenud korteriühistuid rumalaks nimetama ei kiirusta. „Arvestada tuleb ka teiste teguritega: maja saab uue välimuse, hoone amortisatsioon pidurdub, elukvaliteet paraneb, korteri turuväärtus tõuseb,” ütles ta. Kui Kredex asub väljastama ka otsest rahalist toetust, soovitab Karro nagu ka kõik teised eksperdid ühistutel tööde jupitamise asemel teha kõik vajalik ära korraga. „Ei ole mõtet vahetada täna aknad ja järgmisel aastal soojustada fassaad, sest see läheb kokkuvõttes kulukamaks.” Eraldi nimetab Karro sund­ventilatsiooni ning küttesüsteemide tasakaalustamise vajalikkust.

Partsi allkirja saab renoveerimistoetused sisseviiv määrus tõenäoliselt homme või reedel. Millised tingimused korteriühistute ette seatakse, selgub aga sõna otseses mõttes viimasel minutil. Nimelt tahab Parts välja jätta punkti, mis lubaks 30%-lise energiasäästu juures anda ühistule 15%-list toetust. Alles jääks küll võimalus saada kõrgemat toetust, ent samal ajal nõutaks suuremat energiasäätu. Ministeerium punnib aga vastu, sest kardetavasti pole ühistud valmis suurema energiatõhususe saamiseks rohkem raha ise investeerima. Lisaks tahab Parts sisse viia punktid, mille järgi tuleb projektides arvestada ka kaugküttevõrgust väljaastumist ning moodsa tehnoloogia kasutamist.