Mis juhtub siis kui tarvitad apteegi rohtusid:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/meditsiini-loobitakse-alusetult-poriga.d?id=32540275&com=1
sotsiaaltöötaja lood, 11.08.2010 09:05
Käisin eile Paldiski mnt 52 4. osakonnas oma kolleegi vaatamas.50-ndates kõrgharidusega 4 last üleskasvatanud naisel tekkisid psüühikaprobleemid täiskasvanud poja enesetapu tagajärjel.
Nüüd on kuu aega 4. osakonnas , tema raviarstiks on dr. * Kolleeg on ravimitest täiesti uimane, teda ei ole kuu aja jooksul mitte kordagi õue värske õhu kätte lubatud, ka mitte hooldajate saatel. Ilusal kevadel peetakse kõiki seal osakonnas vangidena brutaalselt luku taga, kogu ravi seisneb brutaalses kinnipidamises ja kangeid ravimeid täis toppimises. Mu kolleegilt on võetud inimõigused - õigus suhelda lähedastega (jah, mees ja lapsed käivad teda vaatamas, aga vestlus vangiga trepimademel võõraste inimeste juuresolekul pole see, mida inimene vajab, ta ei saa suhelda oma väikese lapselapsega, rääkimata värskest õhust... * **_
5. osakond. Sinna viiakse kõik kiirabi ja politseiga (erakorraliselt) saabujad - see on täiesti absurdne, mis seal saabumisest alates lahti läheb - kistakse ihualasti, antakse võõrad aluspüksid jalga ja luitunud pidzhaama selga, samuti võetakse ära ehted, telefon ja kõik isiklikud asjad, otsitakse täisid. Ja oleks keegi selgitaks toimuvat alandust poole sõnagagi. Siis viidi ruumi umbes 6 korda 6 meetrit, kus sisuliselt ühes ruumis trellide taga on üle 20 inimese (seal pole palateid) Mina saabusin pühapäeva õhtul. Vastuvõttev arst (ilmselt, sest keegi ennast ei tutvusta sulle seal) tuli kuskilt kaugelt, oli väga kuri, käskis mingitele paberitele alla kirjutada, mul oli nii halb füüsiliselt (tugev tahhükardia 12. tundi, ilmselt ebastabiilne vererõhk, sest pilt kippus kogu aeg eest kaduma, käed olid punased ja värisesid ravimimürgitusest, mul oli tõesti surmahirm), et keeldusin allkirja andmast ja ütlesin, et keeldun esialgu ravimitest, sest arvan siiani, et kui mulle oleks mingit haloperidooli või mida nad seal kõigile annavad, manustatud, oleksingi surnud,Kohe hommikul palusin, et mul lubataks helistada ülemusele ja omastele, seda ei lubatud, hooldajad (kes seal ainsana kättesaadavad on patsientidele vahetevahel, arstid ja õed on teatavasti lukkude taga personalitsoonis) keeravad seal vastuseks patsientide ahastavatele palvetele helistada lihtsalt selja. Siis seoti mind voodi külge fiks-palatis kinni, tehti mingi süst ja jäin magama. Mu kallile emale anti infot, et ma olevat kuri ja ei lubatud teda ega kedagi tesit 3 päeva minu juurde. Seal on täielik loomaaed (loomi nii ei kohelda), kõige ehtsam stalinlik vangla. algul sain peksa ka (rasketel momentidel pole ka hooldajaid käepärast, olin seal konfliktilahutajaks ja kui kisa peale siis hooldaja tuli, karjus ta minu peale ja tegi ilmselt ettekande arstile, kes patsientidega ei kohtu sisuliselt (3 nädala jooksul 3 korda kohtusin arstiga). Hetkeski ei saa rahu, pesta ei lubata (pesuruum on suitsuruumiks) - ei värsket õhku... Mul läks veel hästi, et 3 nädalaga (sh. jõulud ja aastavahetus), sealt pääsesin, mõni oli seal mitu kuud sellistes oludes nn. ravil. Hooldajad küll ütlesid, et ma ei saa mitu kuud välja ja edaspidi hakataksegi sinna tooma, nii kui midagi on, et kes 5. osakonnas olnud, seda ka nt. ühegi füüsilise haiguse puhul teised haiglad vastu ei võta. Püüdsin seal nimelt mitte lootust kaotada, hommikuti võimlesin ja lohutasin teisi noori süütuid naisi, keda samuti hingeabi asemel nagu ohtlikke kurjategijaid kinni peeti. Seda tõlgendati kui rahutut ja vist psühhootilist käitumist, normkäitumine on seal rohtude mõjul voodis lamamine päevade kaupa. Suhted seal on kõige ehtsamad vangide-vangivalvurite suhted, kui