Kuidas korraldada majandust ökokülas

http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8675/Kuidas-korraldada-majandust-%C3%B6kok%C3%BClas#reply
Autor: Ingrid Vooglaid, Lannu ökoküla eestvedaja / Eesti Ökokogukondade Ühendus

Kuidas korraldada majandust ökokülas
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Eestis on viimastel aastatel tekkinud kümmekond seltskonda, kes rohkem või vähem aktiivselt tegelevad ökoküla rajamisega. Üks suur murekoht ökoküla rajamisel on, kuidas see majanduslikult toimima ja jätkusuutlikuks saada. Eestis veel ei ole eeskujusid, kellelt õppida, kuid maailmas juba on erinevate praktikatega näiteid. Mõistmaks, milline on majanduse osa ökokülas, tuleb kõigepealt vaadata lähemalt, mis on ökoküla.

Robert Gilman defineeris 1991. aastal ökoküla kui inimmõõtmelise igakülgse asula, milles inimtegevus on kahjutult loodusesse integreeritud moel, mis toetab inimeste tervet arengut ja mida on võimalik edukalt jätkata määramatusse tulevikku.

See tähendab, et:

• asula suurus on selline, kus kõik inimesed üksteist teavad ning tunnevad end suutelisena kogukonna suunda mõjutama;

• kõik peamised eluks vajalikud valdkonnad on asulas lihtsalt ja tasakaalus proportsioonides kaetud ehk ökoküla on terve ühiskonna miniatuurne mudel. Kuigi päris kõiki funktsioone ei saa igas külas eraldi täita, võib suurem ühiskond koosneda peamiselt omavahel koostööd tegevatest ökoküladest;

• inimesed ei domineeri looduse üle, vaid püüavad leida oma kohta looduses. Ressursse kasutatakse tsükliliselt, mitte industriaalühiskonnale iseloomulikult lineaarselt;

• kogukonna elu keskmes on ehe tervis ehk hõlmatud on nii füüsiliste, emotsionaalsete, vaimsete kui hingeliste inimelu aspektide tasakaalus ja integreeritud areng ning

• kõiges lähtutakse õiglusest ja mitteekspluateerimisest ehk ei toetuta ka teistes ühiskonna või maailma osades kahjulikel viisidel kogutud kapitalile ja tegevustele ega jäeta kõrvale ühtegi olulist aspekti elus.

Eristamaks ökoküla ökokogukonnast, on oluline märkida, et ökoküla on konkreetse asupaiga ja piiridega asula maal või asum linnas. Ökokogukond võib olla üks küla, naabruskond, ökoküladest koosnev linn või võrgustik või teistele ökoküla tunnustele vastav organisatsioon ka ilma konkreetse geograafilise asupaigata.

Robert Gilman tõi välja viis valdkonda, mis moodustavad ökoküla ehituskivid. Tema süsteemis moodustavad biosüsteem ja ehitatud keskkond ökoküla kõige ilmsema osa, mis toetuvad majandus- ja juhtimissüsteemile, mis omakorda toetuvad küla koos hoidvale liimile ehk alusväärtustele ja suhetele. Edukus kõigis neis valdkondades sõltub edukusest terviksüsteemi ülesehitamisel.

Inimeste arengu toetamiseks, küla igakülgsuseks ja õigluse printsiibi täitmiseks on oluline, et ökokülas toimuks aktiivne majandustegevus, mis ei sõltu teiste kohtade, inimeste ega tuleviku ekspluateerimisest. Vaja on leida majanduslikud tegevused, mis toetavad küla liikmeid ning on ökoloogiliselt jätkusuutlikud.

Majanduslik tegevus peaks pakkuma lahendusi kõigi küla ehituskivide moodustamiseks. Näiteks on ökokülas vaja toitu, kodusid, riideid, mööblit, enesearenguvõimalusi, kultuurisündmuseid, hariduskorraldust nii lastele kui täiskasvanutele külas ja ka külast välja jagamiseks, meditsiiniteenuseid.

Lahendused on vaja leida küsimustele, kuidas vähendada vajadust motoriseeritud transpordi järele, sh kuidas toetada võimalikult laia tegevusvälja kohapeal, kuidas korraldada veesüsteem, kuidas ehitada jätkusuutlikult, milliseid energiaallikaid kasutada, kuidas korraldada maa ja hoonete omandisuhted, kuidas soodustada majanduslikke suhteid küla sees ja külade vahel jne. Iga küsimuse lahendamine võib mõjutada kõiki eluvaldkondi ökokülas.

Robert Gilmani sõnul on tõelise ökoküla tunnuseks erinevate algatuste paljusus, kus lisaks algsele küla juhtorganisatsioonile leiab ka külaelanike ettevõtteid, projekte ja ühendusi. Sageli saab ökoküla alguse sihilikult kokku tulnud kogukonnast, kes tegutsevad uurimis- ja koolituskeskusena.

Üks keskne organisatsioon on kasulik küla alustamisel, mil energiad on vaja koondada maa soetamise kulude katmiseks või väikeste külaseemnete puhul. Näiteks 20 püsiliikmega (lapsed k.a.) Huehuecoyotli ökoküla Mehhikos toetub majanduslikult oma koolituskeskusele.

Lisaks otsesele koolitustegevusele võimaldab keskus oma liikmetel pakkuda külastajatele ka toitlustust ja majutust ning müüa kunstiteoseid. Kohapealse algatuste mitmekesisuse puudumisel on aga osadel liikmetel vaja leida tööd väljaspool küla ning mõned Huehuecoyotl liikmed töötavad pikkade perioodidena välismaal.

Gilmani sõnul on ühe valitseva keskusena ka peale esmaste küla rajamise vajaduste nagu maa soetamise kulude katmine, täitmist, jätkates oht, et ennast kammitsetuna tundvad aktiivsed liikmed lahkuvad ja küla hääbub. Küla jätkusuutlikkuseks on oluline, et just külaelanike algatustest moodustuv võrgustik kataks suure osa küla vajadustest nii toidu, eluaseme, kõikvõimalike teenuste kui ka näiteks konfliktilahenduse alal.

Algatuste paljusus aitab Robert Gilmani sõnul külal kaotustega paremini toime tulla kuna ühe organisatsiooni kokku kukkumine ei tähenda kogu küla hukku. Teiseks toetab algatuste paljusus edu kuna võimaldab loomingulist vabadust aktiivsetele innovaatilistele inimestele. Ja kolmandaks tugevdab mitmekesisus küla tervist ja vastupidavust samamoodi nagu aia omagi.

Näiteks Findhorni ökoküla Šotimaal sai alguse ligikaudu 100 liikmega kogukonnana elavast haridusalasest MTÜ-st Findhorn Foundation, mida ümbritsevale alale kogunesid aastate jooksul elama inimesed, kes soovisid kogukonnast osa saada.

Nüüdseks elab seal üle 400 inimese. Kuigi algsel koolituskeskusel on tänaseni oluline roll, on Findhorni ökokülas 40 aasta jooksul loodud üle 60 ettevõtte ja algatuse, mis rikastavad lisaks ökokülale ka neid ümbritsevaid Šotimaa piirkondi, sh kõrgkool, alternatiivse meditsiini keskus ja investeerimisfond. Findhorni ökokülal on kohaliku majanduse edendamiseks kasutusel oma raha EKO.

Mõned kogukonnad on seevastu edukamad just väheneva rahvaarvuga. Kogukond, mis alustas ligikaudu 500 liikmega vaesust ideaaliks pidava polügaamse kõike jagava kommuunina, jõudis tipphetkel 1400 liikme ja äärmusliku vaesuseni ja kus tänaseks on 150 täiskasvanud liiget ja tugevalt paigas majandussüsteem, on The Farm Kagu-Ameerikas. Algses Farmis ei olnud kellelgi isiklikku raha, toitu sai talongiga ja kõik kulud kaeti ühisest kassast.

Täna on Farmis üle 20 ettevõtte ja mittetulundusühingu ning ligikaudu 100 liiget töötavad kohapeal. Farmil on oma alternatiivkool, kliinik, apteek, kauplus, kirjastus, ämmaemanduskeskus, ökoküla koolituskeskus, gravitatsiooni toimel töötav munitsipaalveesüsteem üle 90 majapidamise ja organisatsiooni jaoks ning seal valmistatakse muu hulgas radioaktiivse kiirguse tuvastamise seadmeid, sojapõhiseid toite, kasvatatakse seeni ja uuritakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.

Üks oluline küsimus ökoküla majandussüsteemi ülesehitamisel ja toimivana hoidmisel on, kust saada raha. Üks võimalus selleks on erinevad maksud liikmetele.

Earthaven, 60 täisliikmega kogukond Põhja-Ameerikas, kes nimetab ennast pürgivaks ökokülaks, hoiab materjalid ja raha külas sees, kasutades oma metsa puitu ehitamiseks, palgates üksteist vajalike teenuste saamiseks, tootes ise energiat ja kasvatades ise toidu.

Tihedad suhted on neil ka kogukonna naabritega, kes osalevad kogukonna ettevõtmistes ja pakuvad oma teenuseid. Küla plaani luues arvestati algusest peale sisse nii ökoloogilised küsimused kui ka elanike võimalikud majandustegevused.

Kogukonna maa on jagatud 14 naabruskonnaks, igas naabruskonnas 3-8 majapidamist. Maa osteti liikmetelt võetud eralaenudega, kuulub kõigile liikmetele ühiselt ning kulusid kaetakse rendiga. Liikmed rendivad oma maja jaoks maa 99 aastaks ning lepingut saab pikendada, pärandada või teistele kogukonna liikmetele müüa.

Prooviliikmetele on sisseastumismaks ja täisliikmeks saades tuleb tasuda ühekordne maamaks. Lisaks on igaaastane liikmemaks nii proovi- kui täisliikmetele, sõidukimaks ja proovimajakeste ühisvannitoa ning -köögi kasutamise maks.

Liikmetelt oodatakse kindlat arvu töötunde aastas kogukonna heaks ja kogukonna kodulehel on öeldud, et juba saavutatud majanduslik stabiilsus on kõrgeid elamiskulusid arvestades liikmeks hakkamisel oluline.

Samuti tuleb arvestada suure töömahuga kogukonna heaks, mis võib pere jaoks vähem aega jätta. Maa soetamise kulud on neil küll kaetud, kuid edaspidi on kulutusi tehtud infrastruktuuri väljatöötamisele ja uutel liikmetel on võimalik rentida juba arendatud maatükk.

Farmis asuva Ökoküla Koolituskeskuse liige Kevin M. O'Connor kirjutab blogis etcjournal.blogspot.com suure sisseastumismaksu puudustest. Ta väidab, et suur sisseastumismaks piiritleb liikmed sellisteks, kellel ei ole palgatöö kõrvalt aega tegeleda külasiseste tegevustega nagu aiapidamine ja siis on vaja selle jaoks väljastpoolt lisainimesi. Inimesed, kes valdavad ökokülas igapäevaselt ellu jäämiseks vajalikke oskusi, ei oma tema sõnul tavaliselt palju raha. Samas suurte rahaliselt toetajate olemasolu tekitab igal juhul kastisüsteemi, olenemata algsest võrdsuse ideest. Kuid raha on vaja kasvõi maamaksu tasumiseks ja selleks naturaalmajandus ei kõlba. Seega on vaja leida viise, kuidas saab küla jaoks raha teenida ilma liikmeid raha järgi sõelumata.

Üks võimalus on panustamine ühisesse külast välja suunatud ettevõtlusse. See ei tohiks võtta liikmetelt nii palju aega, et külasisesteks tegevusteks aega ja jõudu ei jää. Ja kohapealsed ülalpidamistegevused ei tohiks võtta nii palju aega ja jõudu, et laiemalt enesearenguks aega ei jää.

Üks Põhja-Ameerika ökokogukond, kus ei ole sisseastumismaksu, on 35 täiskasvanud liikmega Dancing Rabbit. Ka neil kuulub maa MTÜ-le. Liikmed maksavad põllumaa, aia ja maja eest renti ning MTÜ maksab maa soetamise laenu ja osa kindlustusest, parandab teid ja ehitab ühishooneid. Maad omav MTÜ saab riigilt iga aasta toetust ülekasutatud põllumaa taastamise eest.

Dancing Rabbit kogukonnal on oma elektrooniline raha ELMS punktivahetussüsteemina, mis omab USA dollariga võrdset maksejõudu ja millega saab külasiseselt tasuda kõige elus vaja mineva eest, sh rent. Kõik liikmed saavad liitumisel 280.- ühikut ja peavad oma arvet positiivsena hoidma.

Ühiseks haridusalaseks ettevõtluseks on eraldi MTÜ, mille liikmemaks on 2% aastasest sissetulekust. Kogukonna liikmed teevad võimalikult palju kohapeal, tarbivad võimalikult vähe ja elamiskulud hoitakse madalad. Ühistu katuse all on palju erinevaid ühiskasutuse gruppe ja komiteesid, näiteks auto jagamine, ühise toiduvalmistamise grupid, duši, interneti ja telefoni jagamise grupid. Ühistu hooldab maad ja ühishooneid ning liikmemaks sõltub sellest, millistes gruppides osaletakse. Dancing Rabbit liikmed töötavad nii kohapeal, kaugtööna kui väljaspool küla.

On ka ökokülasid, kus majanduslikule küljele pööratakse vähem tähelepanu. Näiteks 85 täis kasvanud liikme ja 35 lapsega Sieben Linden Saksamaal on peamise rõhu asetanud ökoloogilisele ja sotsiaalsele küljele. Sieben Lindenis kuulub kogu maa kooperatiivi kaudu kõigile liikmetele ja suur osa liikmetest elab vähemalt kolme täiskasvanuga ja siiani kõige rohkem 17 liikmega ühismajades, mida ehitab, rahastab ja omab kõigist küla liikmetest koosnev MTÜ. Toidu eest hoolitseb ühendus, millele makstakse päevatasu.

Suurem osa Sieben Lindeni liikmeid töötab külas ühistes organisatsioonides ja endale ise tööd andes ning mõned naabruskonnas. Peamiseks sissetulekuallikaks paljudele liikmetele on koolituskeskus. Valdkondades, milles Sieben Lindenis meistreid ei ole, aitavad mujalt tulnud külalised, samuti on külas vabatahtlike programmid.

Kõigis siin artiklis mainitud külades ja kogukondades, v.a. algne Farm, on igal kogukonna liikmel iseseisev sissetulek, mida ta oma äranägemise järgi kasutab. See tähendab, et igaüks vastutab ise oma sissetuleku, maksude ja muude kulude eest, kuigi omavaheline abi ja toetus on levinud.

Enamuses kogukondades on ka väike alagrupp, mille liikmed jagavad sissetulekut ja kulusid ühiselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline ette arvestada, et ökokülas kulub palju nii liikmete tööd kui raha. Tööd on võimalik teha ise või vabatahtlike abiga ning raha teenida kohapealseid võimalusi kasutades või ära käies. Kasuks tuleb algusest peale läbi mõtlemine, mida on just selles konkreetses piirkonnas võimalik ja vajalik teha ning otsida osad liikmed sellele teadmisele vastavalt. Vaja on nii ühist ettevõtlust, milleks on olemas teadmiste ja oskuste baas paljude liikmete näol, võimalikult suurt loovust ja mitmekesisust kohapeal sissetulekuallikate ja ühtlasi vajaduste rahuldamise võimaluste leidmiseks, koostööd naabritega kui ka külast sõltumatuid sissetulekuallikaid, mis ei ekspluateeri teisi. Lihtsam on neil, kes lepivad näiliselt väiksema kohese mugavusega ja on valmis sihi poole pikema aja jooksul liikuma.

Allikad:

* Robert Gilman, The Ecovillage Challenge
* Robert Gilman on Multiple Centers of Initiative

Ökokülad:

*
http://www.dancingrabbit.org/
*
http://www.ecovillagenews.org , Dancing Rabbit
*
http://www.earthaven.org/

*
http://www.ecovillagenews.org , Earthaven
*
http://www.thefarm.org/

*
http://www.ecovillagenews.org , The Farm
*
http://etcjournal.blogspot.com
*
http://www.huehuecoyotl.net/
*
http://www.ecovillagenews.org , Huehuecoyotl
*
http://www.siebenlinden.de
*
http://www.ecovillagenews.org , Sieben Linden
*
http://www.findhorn.org/
*
http://www.ekopia-findhorn.org

Vaata lisaks Eesti ökokogukondade ühenduse ajakirja"Kogukonnad